Keskerakonna fraktsiooni liige Oudekki Loone tõmbas endale väga lihtsasti kaela Eesti ajakirjanike, poliitikute ja mitmete avaliku elu tegelaste pahameele teisipäeva õhtul, kui ütles Eesti rahvusringhäälingu uudistesaate „Aktuaalse kaamera“ 9. mai pronkssõduri juures peetavaid pidustusi kajastavas uudistelõigus väga ootamatu lause.

„Täna, ma arvan, et Eestis on eriti oluline mõelda, et kuigi Eesti vabadusega läks veel aega pärast Teist maailmasõda, siis see, et pommid ei kukkunud kaela, on ka Eestis päris oluline,“ ütles ta viidates sellele, et tegelikult võiksime me ka Eestis tähistada Nõukogude liidu võitu natsi-Saksamaa üle Teises maailmasõjas. „Meil ei oleks täna Eesti riiki, kui liitlased tookord ei oleks võitnud,“ tõi ta põhjenduseks.

Pole vaja olla ajalooprofessor, et teada, et Tallinnat, Narvat, Tartut ja Pärnut pommitasid Nõukogude liidu õhuväed 1944. aasta märtsikuus (ja muudel aegadel ka). Selleks on vaja käia Eestis koolis ajalootunnis või rääkida mõne oma (või oma tuttava) vanavanemaga. See on väga lihtne faktiküsimus, mille puhul on võimalik selgeks teha, mis selle väitega valesti oli.

Ometi lubati Oudekki Loonel esitada selline väide enam kui sajale tuhandele vaatajale ilma toimetuse-poolse täpsustuseta. Iseenesest on arusaadav, et ajakirjanik ei pruugi kohe intervjuud tehes taolisele ootamatule kommentaarile reageerida. Samas oli uudis eetris nii kell 18:30 kui ka kell 21 „Aktuaalse kaamera“ põhisaates.

Samamoodi refereerisid täpsustavate kommentaarideta ja faktikontrollita seda ERRi uudist ajaleht Postimees ja meie enda Delfi – mõlemad tõenäoliselt selle tõttu, et tuua Loone väide esile ja lasta hiljem minusugustel ajakirjanikel selgeks teha, kui vale see oli. Aga see tekitab küsimuse, kes ja kus oleks pidanud ikkagi Loone väidet kontrollima.

Niipea kui Loone oli eetris olnud, hakkasid ajakirjanikud seda fakti kontrollima sotsiaalmeedias. Kuid näiteks Facebookis on paljude ajakirjanike jälgijaskonnad mõõdetavad ehk sadade, mõne puhul paari tuhandega. See ei ole kaugeltki võrreldav nende pea 120 tuhande vaatajaga, mis „Aktuaalsel kaameral“ teleekraanil on.

Ameerika ühendriikides valimisi kajastades oli mul võimalus arutada uudistekanali CNNi Washingtoni büroo ühe juhiga seda, kuidas nemad hakkasid tele-ekraanil ilmuvates tiitrites fakte kontrollima – pannes näiteks sulgudesse kaks sõna „(Pole tõsi!)“ või „Trump ütles (ekslikult), et pole kunagi soovitanud Jaapanil tuumarelvi omada“. CNNi toimetuse juht nentis, et see taolised väited pole alati must-valged ja sellised faktikontrollid ekraanil või otse-eetris pärast väidete esitamist peaks olema palju tõsisemalt läbi mõeldud, sest mitmed poliitikute väited võivad olla mitte lihtsalt valed, vaid liialdused, möödarääkimised või valikuliste õigete faktidega väited.

Näiteks Oudekki Loone väidet, et „meil ei oleks täna Eesti riiki, kui liitlased ei oleks võitnud“ olekski väga keeruline kontrollida. Tegemist on hüpoteetilise probleemipüstitusega, mille jaoks ei ole ajakirjanikel andmeid – kui kaua oleks kestnud natside okupatsioon, mida eestlastele oleks tehtud jne. Seda väidet, et „pommid ei kukkunud kaela“ on võimalik kontrollida ja korrigeerida aga kõigil, kes midagi Eesti ajaloost kuulnud on. Juba ajakirjanduseetika koodeks nõuab meilt, et uudismaterjal põhineks „tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil“. See tähendab, et nii lihtsaid valeväiteid peaks korrigeerima juba uudises endas.

Täpsustus 10. mail kell 17:15:

Oudekki Loone teatas kolmapäeva pärastlõunal pressiteate vahendusel, et tema sõnu on valesti mõistetud ja ta selgelt ei soovinud eitada tõsiasja, et Teise maailmasõja ajal Eesti linnasid pommitati. "Rõhutasin, et kuigi eestlastel võib olla keeruline tähistada liitlaste võitu, sest see ei toonud meile vabadust, peame siiski meenutama selle koletu sõja ohvreid ja selle lõppu. Sõja lõpp tähendas ka seda, et enam ei pommitatud meie linnu ja inimesi, sest sõja jooksul pommitati meid karmilt," ütles ta.

Kuna see seisukoht on samuti nüansirikas (Eesti "karmide" pommitamiste taga oli ikkagi seesama Nõukogude liit, kelle võitu Loone pronkssõduri juures tähistamas käis), nõudnuks ka see mõttekäik kommentaari või Loone väitele täpsustava kommentaari küsimist juba uudise enda formaadis, et mitmetitõlgendavust vältida.