Täna Tartus toimuv Reformierakonna volikogu kujuneb plaanitust teistsuguseks. Algne plaan oli hinnata valimistulemusi, nüüd räägitakse suu puhtaks ka laiemalt poliitikas toimuvast.

Kultuuriminister Rein Langi sõnavõtu kõrval peab volikogu liikmete küsimustele ilmselt vastama ka rahandusminister Jürgen Ligi. Suure tõenäosusega näeb avalikkus juba poole aasta jooksul ka Ligi tagasiastumist ja peaministri vahetumist.

Laias laastus võib öelda, et lõhe, mida isekeskis nimetatakse küll mõtteviisi ja suhtlusstiili erinevuseks, jookseb Reformierakonna vanema ja noorema põlvkonna vahel. Langi, Ligi, aga ka peaminister Andrus Ansipi arrogantne hoiak ja ütlemised on juba pikemat aega noorema põlvkonna poliitstaaridele vastukarva. Näiteks Keit Pentus-Rosimannusele, Taavi Rõivasele, Kristen Michalile, Kalle Pallingule ja Remo Holsmerile.

See ei tähenda, et Langist, Ligist ja Ansipist ei peeta lugu, pigem leitakse, et poliitika kahurvägi võiks rohkem sõnu valida.

Probleem on selles, et kui minister jääb liiga kauaks ühele kohale istuma, ei tule tema laualt enam suurt poliitikat. Haldamine ja administreerimine on küll äge, kuid kui puudub ideeline sisu, siis miks üldse midagi tehakse. Kas tehakse, on veel omaette küsimus.

Reformierakond on olnud suurte reformide algataja, kuid praeguses paigalseisus imetlevad valitsejad lihtsalt oma naba. Noorematele oravatele, kes tahavadki siiralt arutleda selle üle, milline on Eesti näiteks 15 aasta pärast, on selline seis vastumeelt. Ma ei taha seda tööd teha ainult selle pärast, et tööd teha – võttis üks noorema põlvkonna reformierakondlane paigalseisu tabavalt kokku.

Kollane kaart ministrile

Nii plaanibki Reformierakond valitsust värskendada ja platsile tuua uue meeskonna, kellega 2015. aasta märtsis toimuvatele riigikogu valimistele minna. Värskendus võib seista ees juba enne europarlamendi valimisi ja võtmeküsimuseks saab, millist joont hakkab ajama uus esimees.

Sirbi skandaalist tundsid rõõmu üsna paljud erakonnaliikmed, sest nüüd on võimalik Lang lõpuks välja vahetada. Teisisõnu, alustada värskendamisega kultuuriministeeriumist. Üleeile riigikogus toimunud umbusaldushääletus oli tähelepanuväärne, sest Reformierakond näitas hääletamata jätmisega oma ministrile kollast kaarti. See tuli Langile ilmselgelt üllatusena.

Ligi probleemiks peetakse peale ülbuse ka sõnumi puudumist. Ta hoiab küll hästi eelarve tasakaalu, kuid ei paku uusi lahendusi. Just lahendusi ja ühiskonna edasi arendamist tahab aga Reformierakonna aktiivne pool.

Õigupoolest on rahandusminister saanud riigikogus oma erakonna saadikutelt juba kaks selget ja ühemõttelist kollast kaarti, kui tema pakutud ettepanekud ei toetatud. Esiteks tõi Ligi riigikokku rahandusministeeriumis kiirustades koostatud firmaautode käibemaksu muudatused, millega suurendada eelarve tulusid. Need jäeti aga rahvaga läbi rääkimata, mis pani kogu erakonna kehva olukorda. Lausa nii kehva, et väike- ja keskmised ettevõtjad ütlesid mürgiselt: Reformierakond, kes peaks olema meie erakond, pole seda enam ammu.

Ettevõtjad olnuks nõus asju arutama – ja seda nüüd peagi hakataksegi tegema. Aga viis, kuidas asi välja käidi, ajas kõigil harja punaseks. Hoolimata sellest, et ettepanek koostati kiirustades seetõttu, et Ligi saaks katta IRL-i ministrite kulutusi, kes oma nõudmistest ei taganenud.

Kuid Ligi tõi riigikokku kiirustades ka riigieelarve baasseaduse, mille kohta leidsid peale opositsiooni ka võimuliidu saadikud, et selle kiirustades menetlemine pole põhjendatud. Tegemist on fundamentaalse seadusega, mis kubiseb vigadest ja vastuoludest.

On väidetud, et kõike väga isiklikult võttev Ligi kaalub juba ise tagasiastumist, kuna parlamendifraktsioon ei lasknud tema plaani läbi.

Vihkamise piiril

Nii ongi puhtalt poliittehnoloogia mõistes valitsuse remont praegu igati põhjendatud. Samuti aitaks see tõsta Reformierakonna põhja kukkunud reitingut. Muidugi kandub Reformierakonna-sisene tüli paratamatult ka valitsusse.

Pole sugugi välistatud, et niigi vihkamise piiril olnud suhe IRL-iga saab läbi enne järgmisi riigikogu valimisi. Samasugused etteheited nagu Reformierakonnal on oma ministritele, on neil ju ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Näiteks pole Partsi laualt jõudnud valitsusse vaba konkurentsi puudutavaid arutelusid. Miks küll?

Uue ja värskenenud koosseisuga oleks Reformierakonnal ilmselgelt kergem ka avalikkusele oma valitsuspartneri muutmise plaane selgitada. Kas uueks esimeheks saab volinikuks pürgiva Ansipi asemel Siim Kallas või keegi teine, on praegu vara öelda. Arutuse all on näiteks küsimus, kas presidendiks pürgivale Kallasele on mõistlik pakkuda ajutist erakonna esimehe kohta.

Siiski – mis tahes muudatus tuleb, teeb Reformierakond selle vähemalt avalikkuse silmis viisakalt. Oravate tugevus on läbi aastate olnud see, et musta pesu avalikkuse ees ei pesta.