Sepa kinnitusel on andekatele lastele tarvis maakondlikke tugikeskusi, kus nad saaks oma potentsiaali paremini rakendada. “Igas koolis võiks olla diferentseeritud õpe kümnele protsendile õpilaskonnast,” lisas ta. Sepa sõnul on tippandekaid lapsi Eestis ligikaudu kaks kuni viis protsenti.

Obergi kinnitusel on riik probleemist teadlik, seetõttu on ministeeriumi uues üldhariduse arengukavas kirjas vajadus töötada andekatele lastele välja eraldi programm.

Sepa sõnul peaks see algama õpetajakoolitusest. “Õpetajakoolitus on võtmeküsimus,” rõhutas ta. Nii võiks õpetajakoolituse 3+2 süsteemi magistritasemel õpetada andekuspedagoogikat.

Kui õpetajad andeka lapse tunnis ära tunnevad, saaks laps võtta osa piirkondlikes keskustes korraldatavatest süvakursustest, kui tema enda kool seda ei võimalda. Kõigepealt viib ministeerium läbi uuringu, et kaardistada andekate laste õpetamise ulatust ja vajadusi Eestis.