“Hommikul tulid alluvad, et näe, loe, lugesin, andsin korralduse ja hakkasin esimesi kõnesid ootama,” kirjeldas inspektsiooni peadirektor Hillar Aarelaid. “Alustame seaduslikkust või seadusetust kinnitavate materjalide kogumisest, teeme seda esmalt energiaturu inspektsiooni kaudu.”

Aarelaidi sõnul on nende kirjale vastamiseks aega viis päeva, lisaks üks päev järelevalvemenetluse algatamise otsustamiseks ja kümme päeva menetlemiseks.

“Avalikkusel on õigus teada Eesti Energia (EE) hinnakujunduse põhimõtteid ning Eesti Energial on kohustus nendest rääkida,” rääkis Aarelaid. “Aga kõigepealt peame leidma vastused väga paljudele küsimustele, näiteks kas Eesti Energia on teabevaldajaga võrdsustatud või kas on esitatud teabenõudeid.”

Aarelaidi sõnutsi ei oska ta praegu otsustada, kas EE energiaturu inspektsioonile esitatud taotlus peaks olema avalikustatud täies ulatuses või osaliselt.

“Ilmselt tekib suur vaidlus juristide vahel,” märkis Aarelaid. “Aga võib-olla hakkab EE surve alla sattudes ise rääkima.”

Aarelaiu sõnul ootaks halvimal juhul EE-d ettekirjutus ja selle mittetäitmisel määratakse ettevõtte juhile rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viis päeva.

Päevapalk on 53 krooni.

Avaliku teabe seaduse üks põhiautoritest, riigikogu liige Ivar Tallo ütles, et EE puhul on küsimus muudatustes, mistõttu peaks informatsioon olema avalik. “Seadusandja mõte oligi otsustada monopoolses seisundis oleva ettevõtte hinnakujundust avaliku debati abil ja mitte kabinetivaikuses,” lausus Tallo.

“Ettevõtted teevad ettepaneku hinnakujunduseks ikka ise, avalik võim, käesoleval juhul energiaturu inspektsioon, kooskõlastab hinna. Avalikku debatti on vaja monopoolse ettevõtte soovidele vastukaaluks ja seetõttu peaks ka energiaturu inspektsioon olema huvitatud debati toimumisest,” selgitas ta.

Eile ütles teine riigikogu liige Ignar Fjuk ajakirjanduses otse, et elektrienergia hinna kavandatava tõusuga seotud teabe salastamisega on majandusminister Mihkel Pärnoja esitanud väljakutse õigusriigi võimalikkusele Eestis.

EE pressiesindaja Kaie Saare sõnul on ootamatu surve põhjuseks üksnes emotsioonid. “EE on üks vähestest ettevõtetest, mis peab hinnamuutustest ette kandma kuus kuud enne, see on piisavalt varakult,” ütles Saar.

“Praegu käivad üksnes läbirääkimised kulude struktuuri osas. Info avalikustamisel ei oleks mingit mõtet, kuna 70 leheküljel olev info pole nii lihtne,” kinnitas Saar. “Me ei avalikusta taotluse sisu, kuna tegemist on suures osas ka ärisaladusega ja seadust me ei riku.”

EE esitas energiaturu inspektsioonile taotluse hinnatõusuks juuli keskel. Inspektsioon tõenäoliselt kinnitab uue hinnakirja oktoobri alguses, konkreetset hinnatõusu on seni hoitud saladuses.