Proovides sama oma nimega, avastas ka käesoleva artikli autor otsingutulemuste teisel leheküljel 2011. aastast pärit kirja, milles Eesti Päevaleht uuris AKI-lt, kui palju kauplused kliendikaardi kaudu kliendi ostude kohta infot saavad. Näha on kogu kirjavahetus, sealhulgas kõik nimed, kontaktandmed ja muu meilivahetuse info.

Üksikasjalik sisu

Erinevaid otsinguid proovides võib leida veel kirjavahetusi, näiteks ajalehe arvamustoimetusega, kellega arutatakse arvamusloo avaldamist ja üksikasjalikult selle sisu. Leitav on ka kirjavahetus advokaadibürooga, kellega käib jutt AKI aastakonverentsist. Enamik otsinguga välja tulevaid kirju pärineb paari aasta tagusest ajast, kuid mõni kirjavahetus on peetud ka tänavu.

Kirjade sisu järgi otsustades võiks arvata, et sisulises mõttes neis midagi varjata ei ole ja et kui neid kirju andmekaitsjatelt teabenõudega taotleda, siis need tõenäoliselt ka antaks. Sellegipoolest ei tohiks kirjavahetused olla leitavad lihtsa internetis tehtava otsinguga.

Iroonilisel kombel on just AKI ise soovitanud, et asutuste dokumendiregistri andmestik ja eriti otsene ligipääs digitaaldokumentide sisule ei peaks olema avalike otsingumootoritega kättesaadav. Andmekaitse inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand selgitas, et selleks tuleb need andmed varustada vastava koodiga. Levinumad otsingumootorid tunnustavad seda koodi – kuigi kohustust neil selleks ei ole – ja jätavad dokumendiregistrite sisu otsingu tulemustest välja.

Põhjus, miks inspektsiooni kirjavahetus otsingumootorile osalt avanes, peitub AKI hiljutises veebilehe vahetuses ja ebapiisavas sulgemiskoodis, millest Google’i otsingumootor n-ö läbi peegeldas. „Nüüdseks on koodi tugevdatud ning leitav registriosa kaob peagi ka puhvrimälust,” sõnas Liivrand. „Eraisikute ega eraelu riivavaid andmeid avalikkusele kättesaadavaks ei saanud,” kinnitas ta.

Uue veebilehe sai AKI märtsi teisel nädalal, kirjavahetuse avalikuks saamisele juhtis üks kodanik AKI tähelepanu eelmise nädala lõpus. Reedest alates on probleemi algallikas Liivranna kinnitusel suletud, jääb vaid üle oodata, mil praegu nähtavad kirjad Google’i otsingu vahemälust kaovad.

Liivrand kinnitas, et kirjavahetuse avalikuks saamisega ei ole andmekaitse inspektsioon rikkunud ühtegi seadust. „Kuna tegemist on juriidiliste isikute vahelise kirjavahetusega, on kirjavahetus avalik ega ole saanud registris juurdepääsupiirangut,” selgitas ta.

Isikuandmete kaitse seadus on suunatud eraisikute eraelu kaitsele. Ajakirjanduse tegevus on suunatud avalikkusele ega ole eraeluline,” viitas Liivrand loo autori kirjadele. „Kui näiteks advokaadibürooga peetud kirjavahetus puudutab eraisikut, on kirjale seatud juurdepääsupiirang, juriidilisi isikuid puudutaval kirjavahetusel juurdepääsupiirang puudub,” lisas ta.



Mis on isikuandmed?

Isikuandmeteks peetakse kõiki tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku andmeid, mis väljendavad tema füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust.

Seega tuleb isikuandmetena käsitleda kõiki andmeid, mis kasvõi kaudseltki on füüsilise isikuga seostatavad. Andmed jagunevad n-ö tavalisteks ja delikaatseteks.

Delikaatsed isikuandmed kirjeldavad usulisi, poliitilisi ja maailmavaatelisi veendumusi, etnilist ja rassilist kuuluvust, terviseseisundit, puuet, pärilikkust, ametiühingu liikmelisust ja seksuaalelu.

Ülejäänud isikuandmeid võibki nimetata tavalisteks. Statistilisi andmeid ei peeta isikuandmeteks juhul, kui puudub võimalus üheselt tuvastada isikut, keda need andmed puudutavad.

Allikas: AKI