Kindlasti ei lõppenud see 1945. aasta mais. Eesti jaoks vahetus lihtsalt üks okupant teisega. Algasid massirepressioonid, arreteerimised. Nõukogude julgeolekuorganite tegevust uurinud ajaloolane Meelis Saueauk mainib oma äsja ilmunud uurimuses „Terror ja propaganda”, et ainuüksi aastail 1944–1945 arreteerisid NSV Liidu julgeolekuorganid Eestis 17 000 inimest. 1949. aasta küüditamine puudutas suurelt jaolt just nende arreteeritute perekondi. Lahingutegevust Eesti pinnal küll otseselt alates 1944. aasta novembri lõpust enam ei olnud, aga partisanivõitlus ja okupatsioonivõimu kindlustamiseks tehtavad repressioonid käisid täie hooga.

Mida me võiksime siis enda jaoks lõpukuupäevaks pidada?

Aktiivsem vastupanuliikumine lõppes 1950-ndate keskpaigaks, aga põhimõtteliselt sai sõda meie jaoks läbi siis, kui viimane NSV Liidu õigusjärglase Venemaa sõdur Eestist ära läks.