11.05.2015, 00:30
Andres Kahar: oleks imelik, kui taskuvarga anname kohtu alla, aga genotsiidi korraldaja mitte
Kaitsepolitseiametis aastaid aegumatuid rahvusvahelisi kuritegusid uurinud Andres Kahari sõnul ei lõppenud sõda Eesti jaoks 1945. aasta mais, vaid sõjakoledused jätkusid täie hooga. Metsadest tuleb seniajani välja tapetute haudu ja kapo ülesanne on iga sellise leiu puhul uurimist alustada ja juhtunu välja selgitada.
FOTO:
Nädalavahetusel tähistati üle Euroopa Teise maailmasõja lõpu 70. aastapäeva. Millal Teine maailmasõda Eesti jaoks teie arvates tegelikult lõppes?
Kindlasti ei lõppenud see 1945. aasta mais. Eesti jaoks vahetus lihtsalt üks okupant teisega. Algasid massirepressioonid, arreteerimised. Nõukogude julgeolekuorganite tegevust uurinud ajaloolane Meelis Saueauk mainib oma äsja ilmunud uurimuses „Terror ja propaganda”, et ainuüksi aastail 1944–1945 arreteerisid NSV Liidu julgeolekuorganid Eestis 17 000 inimest. 1949. aasta küüditamine puudutas suurelt jaolt just nende arreteeritute perekondi. Lahingutegevust Eesti pinnal küll otseselt alates 1944. aasta novembri lõpust enam ei olnud, aga partisanivõitlus ja okupatsioonivõimu kindlustamiseks tehtavad repressioonid käisid täie hooga.