Andres Kasekamp: 1930-ndatel käisid vapsid ja sotsid pidevalt teineteise kihutuskoosolekuid häirimas

Möödunud esmaspäeval Toompea ees vägivaldseks muutunud meeleavaldus oli justkui ajalooõpikust, meenutab professor Andres Kasekamp.

Te olete põhjalikult uurinud vabadussõjalaste ajalugu. Kui palju on EKRE-l ühisjooni vapsidega?

Üsna palju. Ka EKRE põhitegelased on viimasel ajal vapse kiitnud, mis on huvitav, sest varem pole Eesti poliitikas ükski jõud tahtnud end vapsidega seostada. Üks paralleel, mis tundub üsna süütu ja mida nõuavad paremäärmuslased-populistid igal pool, on põhiseaduse muutmine selliselt, et kodanikud saaksid algatada rahvahääletust. Iseenesest tundub ju kena mõte, aga meie esindusdemokraatia mõte ongi see, et me valime endale esindajad, kes suudavad langetada keerulisi otsuseid teemades, millega tavakodanikud iga päev ei tegele. Me oleme Brexiti puhul juba näinud, kuidas rahvahääletusel võivad olla kurvad tagajärjed, kui inimesed pole piisavalt informeeritud, et keerulistes küsimustes pädevalt otsustada.

Vapsid kasutasid ka rahvaalgatust, mis oli esimese iseseisvuse ajal põhiseaduses olemas. Kolmel korral korraldati rahvahääletus, et seada sisse presidendi amet. Kolmas kord oligi vapside rahvaalgatus, mis viis põhiseaduse muutmise ja poliitilise kriisini. See lõppes 1933.–1934. aastal sellega, et Konstantin Päts kuulutas välja kaitseseisukorra ja asus ise autoritaarset võimu teostama.