Järgneb Anneli Undi avaldus muutmata kujul:

Kallid kaasvõitlejad,

Olen täna neljandat päeva tegelemas ülesannetega, mis on mulle praegu pandud. Ma ei taha lisada hetkel mingeid kommentaare, kõige vähem emotsionaalseid.

Aga tahan teile kõigile, kes te päevast päeva teete pühendunult tööd Eesti muusikakultuuri edasikandmisel, öelda seda:

Meil üks riik. Me ei saa et ühelt poolt oodata riigilt suuremat toetust ja tähelepanu muusika ja üldse kultuutri valdkonnale ja samas sellesama riigi kehtivatest ettekirjutustest mööda hiilida ja oma huvides tüssata üritada.

Argumentidega, et riik annab meile liiga vähe raha, et kusagil on meist suuremad sulid, ei saa vilistada seaduslikkusele.

Tõsiasi, et EV riigiasutustes kehtiv asjaajamise kord ja finantsdistsipliin (mis ei sõltu üldse sellest, kes parasjagu minister on) kehtib kõigile ühtemoodi, on tegelikult emotsioonivaba.

Kui seda on muusika-avalikkusel raske mõista, siis minul on järjest raskem oma eetiliste standarditega siinsel muusikamaastikul edasi tegutseda.

See kiri ei ole ühegi konflikti osapoole ega tema reaktsioonide toetamiseks või kummutamiseks, ma lihtsalt kirjeldan teile, mida ma tunnen oma neljanda tööpäeval alguses ERSO direktori ajutise kohusetäitja ülesannetes , sest samal ajal, kui teie kõik meedias üksteist tulistate või kaitsete, süüdistate ja arutate, olen mina kaevunud ühe asutuse asjaajamisdokumentidesse ja tegelenud ERSO asjaajamise ülevõtmisega.