Nii Eesti pangajuhid, keskpank kui ka valitsus on veendunud, et maailma turgudel praegu toimuv Eesti finantssüsteemi aluseid ei kõiguta.
Peaminister Andrus Ansip avaldas täna Eesti Päevalehele veendumust, et Swedbanki ja SEB klientide rahad on kindlates kätes.
“Me võime Rootsi pangandussüsteemi usaldada ja meie pankade pärast muretseda põhjust ei ole,” lausus ta.
Valitsus Eesti pankade võimaliku kokkukukkumise puhuks omapoolset tegevuskava koostanud pole ning peaministri meelest ei saagi sellist plaani teha.
“Ei ole olemas stsenaariumi a, b, c, või d. Iga kriis on unikaalne ning lahendused, kui
selline kriis peaks tekkima, on samuti unikaalsed,” ütles Ansip.
Ta märkis, et on oma nõunikega ühel meelel selles, et valitsus ei peaks ettevõtjate riske kinni maksma.
“Samas ei ole halbade laenude suurenemine kellelegi mingisugune üllatus. Vaadates viimaste aastate laenumahte, on selge, et halbade laenude osa peabki suurenema,” lisas ta.
Peaminister juhtis tähelepanu asjaolule, et Eesti valitsussektori võlakoormus on äärmiselt madal ning nõuded Eesti pangandussüsteemile suured.
“Kriisidega edukaks toimetulekuks peavad olema piisavad reservid ning Eestil on need olemas,” lausus ta.
“Muretsemiseks pole põhjust,” ütles ka Eesti Panga asepresident Andres Sutt. “Põhjamaade pangad on piisavalt kapitaliseeritud, et isegi finantskriisi süvenemise korral maailmas hakkama saada.”
Ka Eestis tegutsevad väiksemad pangad seisvad Suti hinnangul kindlatel alustel.
“Ka maailma praktika on näidanud, et väiksemad pangad koguvad endale suurtest enamgi reserve,” rääkis ta.
Suti sõnul on Eesti Pank pidevas infovahetuses nii Rootsi kui ka teiste Euroopa riikide keskpankadega.
Ehkki tõsist kriisi meie panganduses peab Sutt äärmiselt ebatõenäoliseks, ollakse Eesti Pangas siiski valmis ka kõige mustemaks stsenaariumiks.
“Kui olukord seda nõuab, võtame kasutusele abinõud. Millised need on, seda ma öelda ei saa. Mitte sellepärast, et ei tahaks rääkida, vaid lihtsalt on teatud asjad, millest ei räägita,” kõneles Andres Sutt.
Rahvusvahelise pangandustaeva kiiret selginemist Andres Suti hinnangul oodata ei tasu.
“Keerulistel aegadel tuleb rahu säilitada ning probleemid lihtsalt üle elada,” ütles ta.

Kliendid rahulikud

Eesti suurima finantsasutuse Rootsi emafirma Swedbanki aktsia ümber puhkes esmaspäeval paanika ning aktsia langes ligi viiendiku.
Eile aktsia siiski veidi tõusis.
Siiski on Swedbank Eesti peadirektori Priit Perensi sõnul on siinsed kliendid jäänud rahulikuks ning raha pangast välja tormama tõtanud pole.
“Mitte midagi erilist deposiitide osas viimastel nädalatel meie pangas täheldada pole,” lausus Perens.
“Rootsis on 1990. aastatest olemas kogemused kriisidega toime tulekuks ning ka sealne finantsinspektsioon on kinnitanud, et pangad on tugevad.”
Ka SEB pangast öeldi, et kliendid suhtuvad maailmaturul toimuvasse rahulikult. “Tavaliselt puhkevad igasugused paanikad kõigepealt venekeelse elanikkonna seas. Meie Jõhvi kontorist öeldi aga täna, et pigem võiks kliente pangasaalis rohkemgi olla.” sõnas kommunikatsioonijuht Silver Vohu.


Priit Perens: USA määrab edasise

** “Nii ja naa,” vastas Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens küsimusele, kas eestlastel on põhjust rahvusvahelise finantskriisi tõttu muretseda.
“Skandinaavia pangandus on tugev ja otsest ohtu meile ei ole. Küll aga mõjutab rahvusvaheline olukord finantsüsteemi laiemalt.”

** Sellele, et Swedbanki aktsia on viimastel nädalatel märgatavalt kukkunud, Perensi sõnul tavakliendil tähelepanu pöörata pole tarvis.

** “Aktsiahinnal ei ole seost panga deposiitidega. Et Swedbanki aktsia on kukkunud, on pigem aktsionäride, kui klientide mure,” lausus ta.

** Tulevikust rääkides pidas Perens oluliseks, kas USA otsustab oma pankade halvad laenud tagada ja moodustada nii-öelda rämpspanga.

** “Kui USA pankade päästmise plaani heaks kiidab, annab see turgudele tugeva signaali ja rahunemine toimub ilmselt päris kiiresti. Kui seda otsust ei tule, võib turbulents kesta aasta lõpuni,” lausus Perens.