Ansip: raudtee uuest müügist rääkimine on ennatlik
Ansip kinnitas oma veendumust, et müügihinnaks sai õiglane turuhind, millega oleks saanud aktsiaid osta ka teised, kuid on siiski arvamusel, et riik oli ainuõige aktsiate omandaja.
„Kriitiline lähenemine on oodatud, kuna selliseid tehinguid ei tee riik iga päev,” sõnas Ansip.
Peaminister rõhutas, et investeeringute vajadus on pidev ning siinjuures ei saa rääkida vaid ühekordsest vajalikust rahasüstist. „Investeeringuid on vaja suurendada,” sõnas Ansip ning ütles, et vajalik raha peab tulema tariifidest. „Me ei saa kaasa minna nende inimestega, kes ütlevad, et kui raudtee on riigi omand, siis võib kasutada Euroopa raha. Üks eelarve raha on kõik ja vahet pole, kas see tuleb maksumaksjalt või Euroopa toetusfondidest. Ma ei arva, et Brüsseli raha oleks odav raha, mida võib kasutada ebaefektiivselt,” rääkis Ansip. „Tariifid ei ole alanenud, vaid tõusnud,” seletas peaminister ning lisas, et kindlasti pole tariifid tõusnud oodatud ulatuses infrastruktuuride omanike jaoks. „Osa praegustest omanikest leiab, et tariifide tõus on olnud liiga väike ja ei kata investeerimiseks vajaminevaid kulutusi.”
Tehing võrdselt kasulik
Ansip kinnitas samuti, et kindlasti ei saanud BRS kõike, mida tahtis, kuna läbirääkimisi alustati kolme miljardi krooniga. „Tehinguga kaasnevad muud kokkulepped, näiteks kohtuasja lõpetamise kokkulepped. Öelda, et tehing oli ühele poolele kasulik ja teisele mitte kasulik, on vale. Kui kaks osapoolt on sõlminud kokkuleppe, siis on nad võrdselt rahul või rahulolematud.”
Küsimusele, kas läbirääkimiste tulemusena võiks öelda, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar oli edukas, vastas Ansip, et läbirääkimisi pidasid meeskonnad. „Ei saa öelda, kui edukas oli üks või teine isik. Riigi huvid on kaitstud ning mingit isetegevust teadaolevalt tehtud pole.” Peaministri kinnitusel vastab kokkulepe volitustele, mis valitsuskabinet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile andis. „Etteheiteid summa osas ei saa teha, summa oli valitsuskabineti poolt aktsepteeritud,” kinnitas Ansip. Ministeeriumil ei olnud volitusi osta suurema summa eest kui 2,35 miljardit ning samas esitasid aktsiate müüjad eeltingimuse, mille kohaselt ei saanud summa ka väiksem olla. „Etteheiteid ei saa ministeeriumile teha, see on kohatu,” ütles peaminister, märkides, et teise tulemuseni ei olekski saanud jõuda. „Muud tingimused on minu hinnangul valitsusele vastuvõetavad, seda arutatakse järgmisel neljapäeval.”
Mis saab edasi?
„Oleme üks kord andnud infrastruktuuri erakätesse ja see polnud kõige õnnestunum. Praegu oleme valiku ees, kas 66% omandab riik või keegi teine,” ütles Ansip. „Hiljem peaks opereerimine minema erakätesse. Täna, kui alles ostame (aktsiaid) tagasi, on ennatlik rääkida uutest müükidest ja muust taolisest. Kindlasti tuleks kiiresti opereerimine lahutada infrastuktuuridest, see aga ei tähenda, et tuleks kohe ära anda erakätesse,” sõnas peaminister.
