Priit Simson

Aasta lõpus kaitseväe juhataja ameti maha panev ja tõenäoliselt erru minev kindralleitnant Ants Laaneots saab võidupühal president Toomas Hendrik Ilveselt kõrgeima sõjaväelise auastme – kindrali oma.

Iga-aastasele auastmete andmise käskkirjale kirjutas Ilves alla eile.

Inglased nimetavad Laaneotsale antavat auastet ka neljatärni- ehk four-star-kindrali omaks, sõjaajaloolased aga täiskindrali omaks. Siis on Eestis kokku vaid kolm kõrgeima auastme saanud sõjaväelast. Peale Laaneotsa kannab nelja tärniga kindralipaguneid ka Aleksander Einseln. Esimese Eesti Vabariigi ajal jõudis nii kõrge auastmeni aga Johan Laidoner.

Kaitseväe peastaabi ülem kolonel Riho Terras, kellest on räägitud kui võimalikust kaitseväe juhatajast pärast Laaneotsa, võib aga nüüdsest kanda brigaadikindrali paguneid.

Kuid president ülendas kaitseväe juhtaja ettepanekul peale Terrase eile veel paljusid tublisid ohvitsere. Eesti sõjaline esindaja SHAPE-s (NATO Euroopa peakorter Belgias) Viljar Schiff sai koloneliks.

Kolonelleitnandi pagunid sai kaitseväe ühendatud õppeasutuste KVÜÕA taktika õppetooli ülem, sõjalise mõtte arendaja Enno Mõts, kes koostas möödunud aastal Eesti kaitseväele üli-olulise teose „Eesti kaitseväe  maaväe lahingutegevuse alused”. Raamatu olulisust rõhutas Ants Laaneots eile oma kõnes ka KVÜÕA kõrgema sõjakooli lõpu-aktusel, kus Eesti sai juurde 18 värsket ohvitseri.  

Enno Mõtsi koostatud raamatu kaante vahele on võetud kõik põhimõtted, kuidas maa-väe lahingut pidada, ja selle põhjal saab koostada lahingumäärustikke. Mõtsi teene on ka sõjaliste mõistete süsteemi ja terminite loomine, mida varem Eestis polnud ja seetõttu tõlgiti inglise keelest.

Kolonelleitnandiks said ka Lõuna kaitseringkonna staabiülem Hando Tõevere ja kaitseväe peastaabi logistikaosakonna ülem Tarmo Ränisoo, kes varem on olnud peastaabi planeerimisosakonna ülem ja luurepataljoni ülem, teeninud piirivalves ning olnud ka Eesti kontingendi ülem Iraagis.

Kindlasti tasub esile tõsta ka kolonelleitnandiks saanud õhutõrjepataljoni ülemat Mati Tikerpuud, kes on eeskujulikult välja õpetanud 23 mm mürske kasutavad õhutõrjepatareid ja õhutõrjeraketisüsteemide Mistral patareid. Viimasel lahinglaskmisel Nõval hävitasid Mistrali meeskonnad kõik üheksa õhusihtmärki. Just Tikerpuu juhtimisel võeti Eestis relvastusse ja kasutusse Mistralid. Juulist saab Tikerpuust kõrgema sõjakooli ülem.

Presidendilt eile majori au-astme saanud suurtükipataljoni ülem Vahur Kütt on eeskujulikult välja õpetanud 155 ja 122 mm haubitsaid kasutavate ajateenijate ja reservväelaste üksused. Tema juhtimisel võeti mõlemad relvasüsteemid kasutusele.

Vaid soojad sõnad

Majoriks sai ka staabi sidepataljoni tervisekeskuse ülem Tiina Želobetski, kelle kohta on kaas-ohvitseridel vaid sooje sõnu

öelda. Muu hulgas ka Afganistanis missioonil olnud Želobetski on tervisekeskuse hoole ja armastusega rajaja ning arstid nimetavad teda väga heaks kolleegiks.

Lisaks sai majoriks Tanel Rütman ning reservohvitserina pälvis majori auastme Toomas Luman, kes on osalenud tervelt seitsmel Kevadtormi õppusel üheksast.

Reservväelastest tasub veel ära märkida kirgliku riigikaitsja Aivar Riisalu, kes võib nüüdsest kanda kapteni paguneid. Eesti Televisiooni ajakirjanik Vahur Lauri sai leitnandi ning Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Priit Simson nooremleitnandi auastme.

Kokku ülendati eile president Ilvese käskkirja kohaselt peale Laaneotsa 156 inimest.

Kindrali auastme on Eestis pälvinud:

Kindral

Aleksander Einseln*

Ants Laaneots (16. juunist 2011)

Kindralleitnant

Johannes Kert*

Viitseadmiral

Tarmo Kõuts*

Kindralmajor

Harry Hein*

Teo Krüüner*, Vello Loemaa*

Brigaadikindral

Märt Tiru**

Valeri Saar

Alar Laneman*

Neeme Väli

Urmas Roosimägi*

Meelis Kiili

Riho Terras (16. juunist 2011)

* – pole tegevteenistuses

** – surnud