Arendaja tahab Vormsile püstitada ligi 20 tuulikut
2009. aastal tuulepargi kavandamist alustanud Vormsi Tuulepark OÜ käis laupäeval rahvakoosolekul oma plaane tutvustamas. Viljandis registreeritud ettevõtte juhatuse liige Marek Tamm sõnas, et alustuseks kaalutakse 20 tuuliku rajamist. Ettevõte on võtnud sihikule kaks saare tühjemat nurka – Suuremõisa ja Mõisaholmi piirkonna ning Hosby ja Sviby vahelise ala. Samal ajal on saarel püsielanikke küll vähe, 200, kuid asustus kujunenud nii, et suuri vahemaid ei ole. „Hiljem selgub optimaalne tuulikute arv, mis arvestab looduse ja inimeste võimalikult vähese mõjutamise vajadusega,” kinnitas Tamm.
Tuulikute võimsuse kohta lausus ta, et enne ehitamise alustamist tuleb välja valida kohalikes oludes kõige tootlikumad tuulikud. „Parema tootlikkuse tagavad praegu kolme megavati võimsusega tuulegeneraatorid,” täpsustas ta. Arendusprojekti kogumaksumusest on Tamme sõnul veel vara rääkida. Detsembris 38 kandidaadi seast konkursiga vallavanemaks valitud Uku Kuut pole enda sõnul ettevõtte taustaga kursis. „On nii tulihingelisi pooldajaid kui ka vastaseid. Selge, et eriti keegi pole huvitatud tuulikuid vahetult enda silma all nägema – võib-olla ainult juhul, kui omanikul õnnestub oma maa kallilt ära müüa,” viitas Kuut.
Nelja maakonna – Saare, Lääne, Hiiu ja Pärnu – ühine tuuleenergeetika teemaplaneering on ettevalmistamisel ja see kehtestatakse praeguse kava kohaselt 1. jaanuariks 2012. Tuulepargi mõju keskkonnale hinnatakse tänavu aprillist septembrini, avalike aruteludega ja sellele eelneva avaliku väljapanekuga tahetakse ühele poole jõuda oktoobri keskpaigaks. Vormsi kümneliikmelise volikogu õigus- ja majanduskomisjoni liige, reformierakondliku taustaga Ove Koska ütles, et teda tuulikute saarele püstitamine ei häiriks. Kuid samal ajal on Koska arendajatega isiklikke sõprussidemeid pidi seotud: näiteks ühe omanikuga on ta lapsepõlvesõber. Kuigi ka Koska meiliaadress on domeeninimega vormsituulepark.ee, ei ole tal ettevõttega juriidilisi sidemeid.
Püsitöökohti ei tule
Saare majanduselu elavdamiseks vajalikke uusi püsitöökohti tuulegeneraatoritega ühes saarele ei tuleks. „Lühiajalisi, infrastruktuuri rajamisega seotud töökohti küll,” sõnas Koska. Koosolekul koos ligi 40 inimesega osalenud, kuid anonüümsust palunud vallaelaniku sõnul ütlesid arendaja ja tema esindaja firmast SkyPower, et tuulikute kavandatud asukohad praegu ette valmistatavast teemaplaneeringust ei lähtu. „Samas on ju arendajal selleks kindel soov – dokumente on ette valmistatud, taustauuringuid tehtud,” viitas elanik. Arendaja on tema sõnul lubanud Vormsile püstitada ka tankla ja lubas koosolekul, et kohalikud elanikud hakkavad elektrienergiat saama odavamalt. Saareelaniku ütlust mööda suhtutakse tuuleparki saarel siiski valdavalt negatiivselt. „Kui saart tervikuna võtta, siis Vormsi on sellise arenduse jaoks lihtsalt liiga väike,” ütles ta.
Hiiumaa võitleb tuulikutega
•• Mullu kogus umbkaudu 10 000 elanikuga Hiiumaa kodanikuliikumine Võitlus Tuuleveskitega hiigeltuuleparkide rajamise vastu üle 8000 allkirja.
•• MTÜ Arhipelaag uuris toona Hiiu maavalitsuse tellimusel kohalikku hüvangut tuuleparkide rajamise korral.
•• Kohaliku hüvangu all mõistetakse rahalisi või mitterahalisi hüvesid, mida arendaja panustab kohaliku kogukonna arengu huvides sinna, kus arendustegevus mõjutab oluliselt elukeskkonda. Uuringu tulemuste kohaselt domineerib Euroopa Liidus arendajapoolne vaade, mille põhimõtteks on tuuleenergeetika kasu majandusele, tööhõivele ja tehnoloogia arengule.
•• Maailma juhtivas tuuleenergiat tootvas riigis Saksamaal on põhiline kohaliku hüvangu allikas kompensatsioon keskkonnamuutuste eest, vähemal määral maa rent ja maksud. Arvutatakse maastiku väärtus enne ja pärast tuuleparkide rajamist, keskkonnakahjustus kompenseeritakse ja see summa kantakse keskkonnafondi.
