Arheoloogid lammutavad Harjumäe nõlvast leitud 17.–18. sajandi müürid
Harjumäe nõlvast Vabadussõja võidusamba asukohas arheoloogilistel väljakaevamistel ootamatult leitud müürid lammutatakse, otsustas asjatundjate komisjon.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul anti lammutusluba, arvestades praegust olukorda, kus monumendiala eskiis on peaaegu kooskõlastatud. “Müürid on 1,5 meetrit kõrgemal kavandatud platsist ja kui otsustada need säilitada, tähendaks see kogu projekti muutmist,” selgitas Dubovik.
Müüride asukoht on monumendi platsil kavas märkida teist tooni kividega, osalt eksponeeritakse ka originaalmüüre. Eile langetatud lammutusotsuse tegemise juures olid peale samba autorite ja püstitajate ka projekteerijad, ehitajad ja arheoloogid. “See on raske otsus minu jaoks,” nentis Dubovik.
Arheoloogilisi väljakaevamisi teinud Agu EMS-i töötajad leidsid muldkehast kärjekujuliselt paiknevad müürid ootamatult möödunud teisipäeval. Et bastioniplaanidelt puuduvaid müüre põhjalikumalt uurida, seisati kolmapäevast väljakaevamised.
Duboviku sõnul on ilmselt tegu laskevalli seestpoolt toetanud tugimüüridega ning enamik müüridest pole kunagi lahti olnud. Ingeri bastioni müüridega paralleelselt või risti rajatud müüristik pärineb 17. sajandi lõpust või 18. sajandi algusest.
Eile tõid väljakaevamised kaasa järgmise ootamatuse: arheoloogid leidsid muldkehast kaks inimskeletti. Arheoloog Villu Kadakas ütles, et luustike juurest leitud esemete põhjal otsustades on tegemist arvatavalt Teise maailmasõja aegse ilmselt juhusliku matusega.
Töö tähtaeg on endine
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Julia GaranÏa sõnul lähevad luustikud lahangule, kus selgitatakse nende vanus ja sugu. “Uurimist esialgu pole algatatud, tegemist on küllalt vanade luustikega,” märkis GaranÏa.
Müüride ja luustike leidmine häiris kaitseministeeriumi teatel monumendiprojekti minimaalselt. Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna juhataja Veiko Pärlini sõnul valmib homseks monumendiala eelprojekt, mis pärast kõigi vajalike kooskõlastuste hankimist on ehitusloa taotlemise aluseks.
Kuigi arheoloogilised väljakaevamised seisid viis päeva ja luustike leidmine peatas need ka eilseks, on tööd endiselt kavas lõpetada 18. maiks. Monumendi vundamendi valmimise tähtaega on siiski nihutatud 1. juunilt kahe nädala võrra edasi, riigihankekonkurssi selle tarvis pole veel välja kuulutatud.
Kava järgi annab vundamendiehitaja juuni keskel järje üle tšehhidele, kes asuvad püstitama Sans Souci klaasitehasest moodulitena kohale toodud monumenti. Samba ülespanek on kavas lõpetada 15. oktoobriks, tööd monumendi maa-alal jätkuvad Vabadussõja võidusamba piduliku avamiseni 28. novembril.
Kommunaalameti tellimusel algas eile ka tehnovõrkude üm-berpaigutamine Vabaduse väljaku maa-aluse autoparkla rajamiseks, vundamenditöödeni jõutakse pärast jaanipäeva. Monumendi avamise ajaks tööd katkestatakse, väljaku ümberkujundmise esimene etapp lõpeb järgmisel sügisel.
Labor tõendas klaasi turvalisust
•• Monumendi valmistamisel kasutatava klaasi katsetused Tšehhi firmas Ikates on lõppenud, eile originaalina Tallinna jõudnud sertifikaadi järgi vastab klaas turvanõuetele. Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Meeli Hundi sõnul uuris klaasi ja ehitustoodete katsetamisele spetsialiseerunud labor materjali vastupidavust niiskusele, kõrgele temperatuurile, radiatsioonile ning märgadele kuumus- ja külmatsüklitele.
•• Harjumäele jäätahukaga sarnaneva 23,5 meetri kõrguse monumendi püstitamiseks kasutatava klaasi paksus on kuus sentimeetrit, millest poole moodustab turvaklaas, kirjeldas üks monumendi autoreid Rainer Sternfeld.
•• Sternfeldi sõnul ei ole olemas täiesti purunemiskindlaid asju, pigem näitab turvasertifikaat ohutust puhuks, kui midagi peaks juhtuma. “Klaasi survetugevus on laboritingimustes neli korda suurem kui terasel,” märkis monumendi autor. “Hea näide on bussipaviljon. Et selle kuuemillimeetrist klaasi katki teha, peab ikka kõvasti vaeva nägema.”
