Arhitektuuriaasta tutvustab noorte särtsakat loomingut
Lisaks traditsioonilisele lõputööde näitusele korraldavad Eesti kunstiakadeemia arhitektuuritudengid tänavu teisigi väljapanekuid, et oma värskete ideedega tutvustada arhitektuuri kui kunstiliiki ning inimese ja ruumi kokkuseadjat.
Tudengite näitused on osa kunstiakadeemia, arhitektide liidu ja arhitektuurimuusemi eestvedamisel toimuvast arhitektuuriaastast, millega tähistatakse 90 aasta möödumist Eesti esimestest arhitektuurikursustest.
Tudengite loomingu nii ulatuslik esitlemine on akadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaani Jüri Soolepi sõnul uudne, sest traditsiooniliselt on korraldatud vaid lõputööde näitust. ““EKA uus maja” on perioodiliselt viimase kolme aasta jooksul olnud nähtaval, kui midagi valmis saab,” ütles Soolep.
Aprillis pannakse kunstiakadeemia galeriisse üles tudengite “Arhitektuursed maastikud”, mais-juunis näeb arhitektuuri- ja disainigaleriis arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala lõputöid ja augustis avatakse Pedaspeal “Varjualune 2008”. Sügis toob üliõpilasnäitused “Loov linnaruum – Paldiski”, “EKA uus maja” ja “Füüsilise tagasitulek”.
Septembrist aasta lõpuni rändab mööda suuremaid Eesti linnu arhitektuuriharidusele pühendatud näitus, mida toetavad õppejõudude ja arhitektide loengud ning kust Soolepi sõnul kasvab loodetavasti välja noortele mõeldud ruumi- ja keskkonnaõpik.
Näitused pakuvad võimalust anda aimu, kuidas arhitektiks õpitakse, et kõrvalseisja ei peaks tingimata küündimatuks uusehitise projekteerijat, vaid näeks, kuidas tulemust võivad mõjutada äri- ja poliithuvid ning osalusdemokraatia või selle vähesus.
Lühidalt lahtikirjutatuna näeb arhitektiõpe välja nii: esimesel semestril õpib edukalt konkursisõela läbinud tudeng ideid paberile panema, et neid teistele ja iseendale tutvustada. Teise semestri ülesanne on luua varjualune, et vabastada end kollektiivsete, kuid samas igapäevaste ideede kammitsast ja avaneda.
Ehitavad varjualuseid
Töö eeldab süvenemist ja lahtimõtestamist, mille või kelle eest tuleb end varjata: vihma või päikese, võõraste mõtete või silmade eest? Kevadel valivad tudengid ühe kavandi ja ehitavad selle järgi varjualuse. Nõnda on arhitekt Jaan Tiidemanni maale Lahemaal kerkinud kaks merevaatega puitvarjualust, üks neist kiikuv maja. Teisel kursuse põhiprojekt on eramu ja väiksem arhitektuurimuuseum. Kolmas aasta pühendatakse keerulise ruumiprogrammiga multiplekshoonele, selgitades maja üldmõtet ja olemust, kuidas see püsti seisab ja kuidas kulgevad liikumisteed. Tudengite töö oli aluseks akadeemia uue õppehoone arhitektuurivõistluse ruumiprogrammi koostamisel.
Neljandal ja viiendal kursusel võtavad tudengid käsile kaks projekti: pakuvad uuendusi Lasnamäele ja imago muutmisest huvitatud Paldiski linnale ning analüüsivad muudatuste mõju. Reaalset elu imiteerib ülesanne sobitada oma hoone teise töörühma projektiga.
Uued uurimiskohad ja utoopia
•• Viimaste kursuste arhitektuuritudengite uus uuritav piirkond on Tallinnas Keldrimäel keskturu ümber. Järgmisel aastal võib tegevuskohana lisanduda Pärnu kesklinn. Tudengid otsivad lahendusi ka Valge tänavale kavandatavale kunstiakadeemia ja Tallinna ülikooli ühiselamule.
•• Piiride kompimiseks võetakse koolitööna ette ka utoopilisi projekte, olgu selleks siis “Eestlaste viimane reservaat” või “Maailma suurima konteinersadama rajamine Paldiski poolsaarele”.
•• Teaduskonna dekaani Jüri Soolepi sõnul tuleb akadeemiasse iga päev telefonikõnesid palvega, et tudeng teeks suvilaprojekti, ent sellega pole võimalik nõustuda. Kui aga arendaja otsib ideid, on valmis paar aastat ootama ja soovitav sobib õppeprogrammi, võidakse töö siiski võtta.
•• Vaata ka www.arhitektuuriaasta.ee.
