Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe kinnitas, et tegevuskava peaks lõplikult valmima juuliks.

Eesti vaimse tervise alal on kõige teravamateks probleemideks suur enesetappude arv, psüühikahäirete sagenemine ja sõltuvushäirete suur hulk, ütles Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse esimees ja Wismari haigla peaarst Valdur Jänes.

Uuringufirma Praxis tunamullu koostatud aruanne eestlaste vaimse tervise kohta näitab, et Eesti tööealisest elanikkonnast kannatab stressi all ligi 87 protsenti. «Olukord ei ole varasemaga võrreldes väga palju halvemaks muutunud, samas pole olukord ka paranenud,» märkis Jänes.

Võitluse nende probleemidega teeb Jänese sõnul eriti raskeks vaimse tervise valdkonna ebapiisav rahastamine ning psühhiaatrite puudus.

Jänes rääkis, et 2002. aastal esitasid psühhiaatrid sotsiaalministeeriumile Eesti vaimse tervise poliitika alusdokumendi, kus kirjeldasid valitsevat olukorda, kuid nende teada ei ole riik sellele reageerinud.

Pärgmäe sõnul arvestatakse aga psühhiaatrite koostatud dokumendiga ka praeguse arengukava koostamisel.

Jänes rääkis, et Eestis läheb tervishoiu rahast ainult neli protsenti psühhiaatrilisele abile, samas kui Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitusel peaks minema kuus protsenti.