Tartu ülikooli arstiteaduskonna viiendal kursusel õppiv Jaanika Kukk rääkis Päevaleht Online’ile, et ministeeriumi välja hõigatud plaanist ei ole ülikoolis midagi kuulda olnud.

„Praegu kuulen esmakordselt,“ imestas ta. Kuke hinnangul võib teadmatuse põhjuseks olla ka see, et teavitatakse vaid neid tudengeid, kellel parasjagu infektsiooni tsükkel loengutes käsil on. „Ilmselt siis neile öeldakse, aga samas ei ole ka tudengite meililistis seni veel mingit sellist üleskutset tulnud,“ rääkis Kukk.

Meditsiinitudengeid on ühtekokku 2580, kuid Kuke arvates kõiki sellele vaatamata tõenäoliselt nagunii arstidele appi ei organiseerita. Tema ise aga oleks sellele vaatamata kutse korral valmis vaktsineerimise juures abiks olema.

„Mina oleksin küll nõus minema,“ kinnitas ta. „Sellist praktilist osa meil tegelikult absoluutselt ei ole nagu näiteks õdedel, et saaks süsti teha, aga infektsioonhaiguseid, mille alla käib ka gripp, see on meil üldiselt läbitud,“ selgitas ta. Samuti on selgeks õpetatud, kuidas ise käituma peab, et ei nakatuks.

Vabatahtlikult end vaktsineerida ei lase

Ennast vaktsineerida Kukk vabatahtlikult ei laseks. „Kui neil kehtestatakse kindel reegel, et kes lähevad vaktsineerima, need peavad ise olema vaktsineeritud, ainult siis oleksin nõus,“ ütles ta. „Kui on valida, siis ma kindlasti ei lase.“

Seagripist üldisemalt ning selle olukorrast Eestis ei ole Kuke kinnitusel arstitudengitele koolis samuti räägitud. „Otseselt ei ole tegelikult midagi seagripist räägitud,“ sõnas Kukk. Põhiline koht, kust arstitudengid kõnealuse gripi kohta infot ammutavad, on meedia, tuttavad arstid ja teised tudengid.

„Pärast seda, kui paar päeva tagasi see väike poiss grippi suri, siis nii palju kui mina tean, üliõpilased kutsusid ise koosoleku kokku, et neile seletataks koolis, mis siis ikkagi toimub,“ rääkis Kukk.

Sotsiaalministeeriumi teatel hakkab inimesi Eestis vaktsineerima 1150 arsti, igaüks neist peab haiguse ennetuskampaania käigus tegelema kuni 200 inimesega. Töö hõlbustamiseks lubaski ministeerium, et arstidele tulevad tuge pakkuma meditsiinitudengid, keda on kokku üle 2000.

Esimesena jõuab vaktsiin riskigruppideni, kelle hulka kuuluvad arvele võetud rasedad, 6 kuu kuni 2 aasta vanused lapsed, tervise- ja hoolekandesüsteemi töötajad, kes on otseses kokkupuutes haigetega, ning 3–64-aastased kroonilised haiged. Vaktsineerimine on vabatahtlik ning toimub perearstide, nakkushaiguste arstide ja naistearstide juures.