Arvatav reisilennuki Kaleva vrakk osutus väikeseks laevaks
Allveearheoloog Vello Mäss ütles, et suvel merepõhjast avastatud objekti suurus, asend ja kuju viitasid lennukile, mis lebab, rattad püsti. “Nädalapäevad tagasi käisime mereväealuse Vambola täpsema tehnikaga asja kontrollimas, kuid leid osutus hoopis väikeseks laevaks,” lausus ta.
Mäss peab tõenäoliseks, et Keri saare lähistel alla tulistatud lennuki leidmise korral määrab vraki edasise saatuse rahvusvaheline komisjon, sest hukkunute seas oli mitme riigi diplomaate. Kuna Kaleva kuulus Soomele, siis jääb see siiski nende otsustada. “Tõenäoliselt oleks leiust huvitatud Soome lennundusmuuseum, kes on meid varustanud kogu neile teadaoleva infoga,” lisas Mäss.
Selgust pole siiani
Aastate jooksul läbitöötatud info hulk on aukartustäratav, sest Mässi sõnul erinevad sündmuse pealtnägijate ütlused põhjalikult. Näiteks lennuki täpne merrekukkumise aeg varieerub kuni seitse minutit, mis tähendab allatulistatud Junkersi puhul rohkem kui 30 kilomeetri läbimist.
Allveearheoloogid otsivad vrakki uurimislaeva Mare sonariga, mis võimaldab jälgida merepõhja 300 meetri laiuselt.
Avastatud veealuseid objekte saab hiljem vajadusel põhjalikumalt analüüsida.
Otsijad kammivad Kaleva oletatava hukkumispiirkonna paralleelsel kursil läbi ning mõne huvipakkuva leiu korral kaasatakse lisatehnikat. Mäss kiidab senist koostööd Tuukritööde OÜ ja Eesti mereväega, kuigi vrakiinfo pärineb põhiliselt kaluritelt. “Meil on laeval võimalik töötada vaid ühes vahetuses, mis kestab 16 tundi, ning lõpuks kipub inimeste tähelepanu hajuma,” nentis Mäss. Vaja oleks töötada kolmes vahetuses ja ööpäev läbi.
1999. aasta juunis alustasid Soome lennundusmuuseumi ja Eesti meremuuseumi entusiastid Kaleva otsinguid, mis vahepeal katkesid, kuid on kahel viimasel aastal uuesti hoo sisse saanud. Praeguseks on Keri saare ümbruses läbi kammitud 30 ruutkilomeetri suurune piirkond.
Mässi sõnul on otsingupiirkond suur ja tingimused väga rasked. Kohati leidub merepõhjas 10–30 meetri kõrguseid graniidist kaljuahelikke ja -lõhesid ning veesügavus ulatub saja meetrini. Sellistes oludes võib kalli aparatuuri kergesti lõhkuda.
Mäss pidas võimalikuks, et otsijad on lennukist töö käigus ka väga lähedalt möödunud, kuid pole seda merepõhja raske reljeefi tõttu ära tundnud. Järgmisel suvel on kavas kontrollida veel mõnda versiooni, sest kogu ala teistkordne läbikammimine oleks liiga ränk.
“Meri ei anna kunagi midagi kergelt kätte, kuid küllap ükskord jõuame oma eesmärgini,” ütles Vello Mäss optimistlikult. “Keegi pole meil palunud otsimisega tegeleda ja projekti finantseerimine toimub meremuuseumi eelarvest, kuid professionaalne põikpäisus ei luba asja katki jätta.”
Meremuuseum on uppunud laevade otsimisega edukalt tegelenud 26 aastat. Üheks tipphetkeks oli Russalka vraki leidmine paar aastat tagasi.
Reisilennuki Kaleva hukkumine
1940. aasta 14. juunil tulistasid kaks Nõukogude kergepommitajat Tupolev Keri saare lähedal alla Soome lennukompaniile Aero kuulunud reisilennuki Kaleva. Kolmemootoriline Junkers 52 tüüpi lennuk oli teel Tallinnast Helsingisse. Hukkusid piloot Bo von Willebrand, radist Tauno Launis ning reisijate seas viibinud kaks sakslasest ärimeest, kaks Prantsuse saatkonna diplomaatilist kullerit, üks USA diplomaatiline kuller, üks Rootsi ja üks Eesti kodanik.
Allatulistamise põhjuste kohta levivad praeguseni mitmesugused teooriad. Väidetavalt himustasid venelased pardal olnud diplomaatilist posti, sest sündmuskohale ilmus Nõukogude allveelaev. Allveelaevnike saagiks langes üle 90 kilo diplomaatilist kirjavahetust. Eesti uurija Toivo Kallase arvates oli sihtmärgiks Eesti sõjaväeluure materjale vedanud USA diplomaat.
Soome uurija Carl-Fredrik Geust oletab, et Kalevaga võidi vedada Eesti Panga kulda. Kõige müstilisem on ajalooprofessori Martti Turtola hiljutine hüpotees, mille kohaselt arvasid venelased ekslikult, et lennukiga üritab Soome põgeneda president Konstantin Päts. G.P.
