Tarvi Sits, kultuuriministeerium Foto: Priit Simson

Ehitusmälestiste omanikud on aastaid avaldanud pahameelt muinsuskaitse korralduse üle: veerand arhitektuurimälestistest on hävimisohus, ent nende kordategemise koorem langeb suuresti just omaniku õlule.

Sügisel jõuab valitsusse muinsuskaitseseaduse eelnõu, millega muudetaks süsteemi paindlikumaks ja osa omaniku koormast jääks riigi kanda. Nii kultuuriministeerium kui ka muinsuskaitseamet kinnitavad, et süsteemi on vaja muuta. Ministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits rõhutas, et enam ei piisa kosmeetilistest parandustest ja uus suund on nn kaasav muinsuskaitse, kus riigi panus on senisest suurem. „Kultuurimälestiste hoidmine ei saa olla karistus,” sõnas Sits. Muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja Carolin Pihlap märkis, et muinsuskaitse fookus peaks pöörduma karmilt järelevalvelt nõustamisele.

Loe edasi, mis on peamised muutused, mida muinsuskaitsesüsteemis kavandatakse.

Avalehele
8 Kommentaari