Seaduse järgi peab painduv ühenduslüli ehk rahvakeeli puksiirköis jätma sõidukite vahemaaks pukseerimisel vähemalt viis, kuid mitte rohkem kui kaheksa meetrit ning selle keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Köie olemasolu ei ole autos kohustuslik, kuid suur osa juhte on selle enda või teiste liiklejate abistamiseks igaks juhuks soetanud. Enamasti on küll enamiku autode pagasiruumis poodides selleks otstarbeks müüdav neljameetrine köis (praegu kehtiv seadus nõuab pukseeritavate autode vahemaaks nelja kuni kuut meetrit).

Näiteks Automaailma kauplusest kinnitati, et nende tootevalikus nii pikka puksiirköit ei olegi. Ka Statoili bensiinijaamas pakutavast oli pikim neljameetrine. Autoeksperdi kaupluses oli lühemate köite kõrval müügil ka üks viiemeetrine ühenduslüli, mis maksab 80 krooni (5,13 eurot).

Internetis otsides leidsime, et Eestis on müügil siiski ka kuus ja veidi enamgi meetrit pikki puksiirköisi. Köie pikkusele pole ostjad ega müüjad seni üldse tähelepanu pööranud. Paljudel poes pakutavatele köitele pole pikkust isegi peale märgitud. Enamasti tuntakse huvi, kas köis ikka veoraskusele vastu peab.

Eesti Päevalehega vestelnud autotarvikute müüjad polnud uuest pikkusenõudest kuulnudki. Seadusmuudatus pani nõutult kukalt kratsima ka mitu maanteeameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) juhtivat ametnikku, kellelt küsisime, miks peab puksiirköis olema senisest pikem ja mida teha, kui sobivaid poes ei müüda. Meid suunati selle küsimusega ühe ametniku juurest teise juurde. Ka seadust arutanud riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas suunas need küsimused edasi MKM-i.

Täpsemalt oskas teemat kommenteerida ministeeriumi veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Eero Arniste, kelle sõnul on neljameetrised köied sageli sobimatud isegi praeguse seaduse järgi. Kuna vähestel mootorsõidukitel ulatub pukseerimiseks kasutatav kinnitus kere esi- või tagaosast väljapoole, jääb autode vahekaugus pukseerimisel ka praegu alla lubatud vähima, nelja meetri.

Pikem köis ohutum

Arniste põhjendas sõidukitevahelise kauguse suurendamist pukseerimisel ohutusega. „Pukseerimisel on üheks sagedamini esinevaks liiklusõnnetuseks tagant otsasõit, kuna juhid ei arvesta, et seisva mootoriga auto vedamisel töötavad rool ja pidurid ilma võimendita,” selgitas ta. Arniste toonitas, et kui köis ei vasta nõuetele, on sõiduki pukseerimine keelatud.

„Kõige olulisem on turvalisus. Juht peaks köie soetamisel lähtuma sõidukite erisustest, et see tagaks pukseerimisel nõutava vahekauguse,” lisas ta. Seega oleks kuue- kuni seitsmemeetrine köis parim.

Lisaks sätestab seadus jäiga ühenduslüli maksimumpikkuseks uuest aastast viis meetrit ning keelab pukseerimisel keti kasutamise. Kett võib puruneda ja vigastada nii sõidukeid kui ka läheduses olevaid inimesi.

Ühtlasi nõutakse, et pukseeritavat sõidukit tohib roolida vaid vastava kategooria juhtimisõigusega juht. Keelatud on ka teise sõiduki pukseerimine haagisega mootorsõidukiga. Pukseerida ei tohi kaherattalise sõidukiga ega kaherattalist sõidukit.

Arniste sõnul tuleks liiklusohutuse tagamiseks kasutada pukseerimist üksnes äärmise abinõuna. Suurim lubatud kiirus selle ajal on 50 km/h. Mõnel eriköiel on märgitud maksimaalseks lubatud pukseerimiskiiruseks 30 km/h. „Talve saabudes tuleks arvestades juhi kogemusi, teeolusid ja ilma ning kaaluda puksiirauto teenuse kasutamist,” soovitas Arniste.

Küsimustele, miks ei ole autotarvikute Eestisse toojaid teavitatud, et uuest aastast sobivad pukseerimiseks vaid pikad köied, ja mida nad seni varututega peale hakkavad, vastas Arniste, et autopoodide valikus leidub ka pikemaid köisi. Lühemaid soovitas ta kasutada muuks otstarbeks.

Nõuandeid ohutuks pukseerimiseks

••    Köis ja seeklid peavad olema kinnitatud korralikult auto külge selleks ette nähtud kohtadesse.

••    Enne vedamise (tõmbamise) alustamist peab köis olema pingul.

••    Inimesed peavad olema pingul köiest ohutus kauguses.

••    Jälgida tuleb, et köis ei satuks ratta alla.

••    Köis ei tohi pingutamisel olla ümber käe ega jala.

••    Kasutada ei tohi kulunud ega rebenemisjälgedega köit.

••    Pukseerimine pole mitte lihtsalt auto vedamine, vaid kahe juhi koostöö. Varem tuleb kokku leppida, kuidas sõidu ajal suheldakse (peatumismärguanded, tee juhatamine jne).

••    Süütevõti peab olema süütelukus sellises asendis, et rool ei läheks lukku ning tuled, sig­naalseade ja klaasipuhastid töötaksid.

••    Tasub teada, et piduripedaal ja rool võivad olla palju raskemad, kui võimendid ei tööta.

••    Ohutuled võiksid põleda ainult veetaval autol. Veetava auto juht peaks suunda näitama käega.

••    Veetava auto juht peab pingsalt jälgima, et veoköis püsiks pingul.

••    Vedava auto mass ei tohi olla väiksem veetava auto massist.

Allikas: maasturikoolitus.ee