Üha kasvav juhiloa taotlejate hulk ahvatleb õpetajate kriisis autokoole kasutama kvalifitseeritud sõiduõpetajate asemel juhendaja tunnistusega autojuhte, mistõttu on langenud sõiduõppe kvaliteet ning lisaks jääb riigil saamata miljoneid kroone makse.

Autoregistrikeskuse eksamiosakonna juhataja Toivo Kanguri sõnul on selle aasta esimestel kuudel mullusega võrreldes eksamil käijate arv kümme protsenti kasvanud.

“Laulva revolutsiooni lapsed on jõudnud autojuhtimise ikka,” ütles Kangur. 2005. aastal käis teooriaeksamil 33 342 ning sõidueksamil 39 516 inimest. 2006. aastal olid vastavad arvud juba 43 519 ja 45 089.

Kanguri sõnul on autokoolituse põhikonks praegu selles, et autokoolid on ülekoormatud ja seetõttu langeb ka kvaliteet. “Möödunud aastast alates on langus silmanähtav,” lausus eksamiosakonna juhataja.

“Kui 2005. aastal tegi sõidueksami ära 65,6 protsenti eksamitele tulnuist, siis möödunud aastal oli nende hulk langenud juba 60,9 protsendini ning selle aasta esimesed kuud näitavad jätkuvat langust,” selgitas Kangur.

ARK-i juhataja asetäitja Juhan Kaarpalu sõnul on õpetajate puudusel kasvanud juhendaja tunnistusega inimeste kasutamine sõiduõppes. “Juhendamise kattevarjus toimub tegelikult õpetamine,” ütles Kaarpalu.

Autokoolide liidu esimehe Enn Saardi sõnul ei võta paljud koolid õpetajaid põhikohaga tööle, vaid õpetajad tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana.

“Maksuameti andmeil on FIE-del kuu sissetulekuna kirjas 2000–2500 krooni ning ka põhikohaga õpetajatel vaid 6000 krooni kuus,” nimetas Saard teadaolevaid arve. “6000-kroonise kuupalgaga õpetajad võtaks iga autokool endale tööle – neid millegipärast ei ole.”

Saardi sõnul maksab ühe autoõpetaja koolitus 25 000 krooni, kuid juhendaja saab tunnistuse 250 krooni eest. “See on kõlvatu konkurents,” tõdes Saard.

Saardi sõnul võib inimene nn mustalt makstud justkui odavamate tundidega rahaliselt isegi kaotada. “Kui lisatunnid maksavad 220–250 krooni ja otse õpetajale makstes saab läbi 200 krooniga, siis tulumaksu tagasi saades maksaksid tunnid ametlikult isegi vähem kui 200 krooni,” tõi Saard näite.

Autojuhikoolituses liigub sadu miljoneid kroone ja koolituse hinnad kasvavad iga aastaga. Algõppe koolituseks ja eksami sooritamiseks arvestatakse ühele inimesele vähemalt 10 000 krooni.

Maksuamet võtab luubi alla

Maksuameti hinnangul jääb riigil autoõpetuse pealt miljoneid kroone makse saamata.

“Autokoolides on autoõpetajate tunnid täis ja ka õpetajate tasud peaks kõrgemad olema, kuid sageli näidatakse lausa miinimumtasu,” ütles maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe.

Veermäe sõnul on maksuamet võtnud autokoolid esimest korda tõsise ja süsteemse kontrolli alla. “Oleme analüüsinud 2005. aasta tuludeklaratsioonide andmeid ning valmimas on sama 2006. aasta kohta. Me ei räägi tuhandetest kroonidest, mis riigil saamata jäävad, vaid miljonitest,” lausus Veermäe.

Maksuametnik lisas, et maksuamet võib pärast analüüsi valmimist pöörduda viimastel aastatel autokoolis käinute poole, et neilt kahtluse kohta täiendavat informatsiooni saada.

Juhendaja ei ole sõiduõpetaja

•• Juhiloa taotlemiseks peab näiteks B-kategooria algõppe õpilane läbima 40-tunnise autoõpetajaga sõidukoolituse.

•• Sõiduõpetajaid on Eestis üle 800 ning oma õigust õpetada peavad nad kinnitama iga viie aasta tagant, läbides koolituse. Autokoole vaevab ka uute noorte sõiduõpetajate puudus.

•• Eestis tegutseb üle 180 autokooli, millest üle 70 kuulub Eesti autokoolide liitu.

•• Juhendajaks võib hakata iga autojuht, kes viimased viis aastat on juhtinud autot suuremate rikkumisteta. ARK-is tuleb juhendaja tunnistust taotledes tasuda riigilõiv 250 krooni ning ühekordne juhendamisluba kehtib aasta. Isegi eksamit ei pea tegema.

•• Juhendaja käe all võib õpilane hakata sõitma pärast kuut sõidutundi kvalifitseeritud õpetajaga. Juhendajaga sõidetud tunnid kohustuslike sõidutundidena juhiloa taotlemisel kirja ei lähe.

•• Juhendamisõigus on mõeldud pereliikmetele või tuttavatele sõidupraktika andmiseks.