Tallinna tehnikaülikooli teedeinstituudi vastvalminud liiklusvoogude muutumise uuringu järgi ületab ööpäevas linnapiiri 245 150 sõidukit, kümne aasta eest oli neid 104 200. Liikluskoormus on kasvanud ka kesklinna piiril: praegu 344 000 sõidukit ööpäevas, aastakümne eest 265 000.

Kui mujal maailmas peetakse tehnikaülikooli teedeinstituudi teaduri Tiit Metsvahi sõnul normaalseks liikluskoormuse kasvuks linnapiiril üht-kaht protsenti aastas, siis Tallinna keskmine on kümme aastat olnud 9,5 protsenti.

Just viimase kahe aastaga on aga kesklinna piirile lisandunud 36 000 ja linnapiirile 55 000 sõidukit. “Need on päris müstilised arvud. See on ikka meeletult suur kasv,” hindas Metsvahi.

Linnapiiril kasvab liiklusvoog kõige kiiremini Pärnu maanteel, kus “linnaväravat” läbib ööpäevas ligi 39 000 autot. Kaks aastat tagasi oli pealinna ja linnast välja sõitjaid ööpäevas 26 000. Tähtsuselt teine linnavärav on Peterburi tee, mida värske loenduse järgi läbib ööpäevas 25 000 autot – kaks aastat tagasi oli neid 20 000. Tartu maantee väravat läbiv voog on 17 000 autolt öö-päevas kasvanud 22 000-ni.

Loendus näitas ka, et tuntud ummikukoha Rannamõisa tee koormus on kahe aastaga kasvanud ööpäevas 1000 sõiduki võr-ra, 18 000-ni.

Kesklinna liikluskoormust kasvatas tublisti mullu avatud rekonstrueeritud Tartu maantee. Enim koormatud sõlmpunkt on Endla viadukti alune, mida ööpäevas läbib 80 000 autot.

Endla läbilaskevõime piirid

Eelnevatel aastatel stabiilselt kosunud Endla viadukti voog on teinud hüppe, mis puudutab varem vähem kasutatud aegu ja suundi. Näiteks on kella kaheksast üheksani linnast välja sõitjate hulk kasvanud 29 protsenti, kella 17–18 kesklinna poole sõitjate hulk aga 13,5 protsenti. “Endla tänav on läbilaskvuse piiril, kui midagi juhtub, võib kõik seiskuda,” hindas Metsvahi.

Viaduktialune liiklus on vilkamgi kui Järvevana teel, mida ööpäevas läbib ligi 70 000 sõidukit. Kesklinna ümbritseval ringil on koormuselt teine Narva maantee, avar Laagna tee jääb viiendale kohale. “Sellel teel oleks ressurssi kõvasti, aga kesklinn ei suuda liiklust vastu võtta ja miks peakski?” märkis Metsvahi.

Kommentaar

Andres Harjo

transpordiameti juhataja

“Kindlasti ei võeta selle uuringu põhjal ette täiendavaid tee-ehitustöid, kuid liikluse planeerimisel on voogusid vaja teada. Näeme tegelikku arengut ja seda, et lõputuseni pole eratransporti soosida võimalik. Kesklinna autodest küllastumine tähendab, et tuleb hakata tähelepanu pöörama ühissõidukite eelistamisele. Sest kes siis tekitavad ummikuid, on need jalakäijad, ühissõidukid või eraautod? Tundub, et praegu peavad autojuhid end võrdsematest võrdsemateks.

Linnas on käimas SMILE (Sustainable MobIlity for peopLe in urban arEas ) projekt eesmärgiga anda bussidele-trollidele ristmikel eelis. Enne suve peaks olema seadmed veeremisse paigaldatud ja algab katsetamine.”

1973. aastast loendanud

•• Teedeinstituut on Tallinna liiklust loendanud 1973. aastast. Tavaliselt tehakse uuring septembris-oktoobris pooleteist kuu vältel. Hommikustel ja õhtustel tipptundidel loendavad sõidukeid nelja või kuue tunni jooksul 10–12 lepingulist kaastöötajat.

•• Tänavu venis loendamine tavapärasest pikemale ajale, sest ära taheti oodata Vesse viadukti remondi lõpp. Ööpäevase keskmise arvestamiseks saavad uurijad kasutada ka foorijuhtimis-süsteemi andureid ja maanteede kaalupunkte, mis ei tunne siiski busse 100-protsendise täpsusega ära.