Kõrgeim kohus alustas kõigi protsessi kaasatud osapoolte ärakuulamisega. Esimesena sai muidugi oma nägemuse põhjendamiseks Toomemäe kohtusaalis 19 riigikohtuniku ees sõna Teder.

Õiguskantsler esitas enda kõnes kokkuvõtte juba varem saadetud kirjalikust avaldusest, kuid läks mõningate mõtteavaldustega veelgi kaugemale. Kõigepealt kinnitas Teder, et teiste osapoolte riigikohtule saadetud vastuseid lugedes „tugevnes tema siseveene” ESM-i alusleppe küsitavast kooskõlast põhiseadusega veelgi.

Uskumatu avaldus

Kuid seejärel teatas Eesti kõrge õigusvahemees, et tema meelest on ESM-i leppe ja sel ette nähtud kiirmenetluse puhul tegemist kolonialismi ilminguga. „Ei saa välistada, et sellist otsustamismeetodit võiks käsitleda kolonialismina,” sedastas Teder täiesti uskumatus avalduses kõrgema kohtu ees.

Võib ainult ette kujutada, milline oleks näiteks ESM-i loomise, euroala ning Euroopa Liidu rahandusliku ja majandusliku stabiilsuse eest võidelnud Saksamaa reaktsioon, kui neid püüdeid nimetab ühe teise liikmesriigi kõrge ametnik väga tähtsast kõnepuldist kolonialismiks.

Tederi võrdluse sügavat kohatust märkas teistest kohtus esinenud osapooltest kohe välisminister Urmas Paet. Viimane tegi kohtule ülevaate, millised euroala riigid on nüüdseks juba ESM-i leppe ratifitseerinud ja kui kaugel on teised, sest Euroopa riigi- ja valitsusjuhid on võtnud põhimõtteliseks eesmärgiks lepe selle aasta juuliks ratifitseerida. „Erinevalt õiguskantslerist ei arva ma, et [lepingu juba ratifitseerinud] riigid oleksid kolonialismi ohvrid,” resümeeris Paet, kes kahtlemata nägi, et tal võib olla vaja õige pea hakata õiguskantsleri kentsakaid, et mitte öelda kohatuid väljaütlemisi Euroopa kolleegidega suheldes selgitama.

Teder tegi kohtu ees seistes teisegi huvitava käigu, taganedes enda poolt varem välja öeldud seisukohtadest. „Ettepanek, mille ma välja käin, on see, et valitsus räägiks ESM-i lepingu läbi nii, et riigikogu saaks hakata ESM-i otsustes kaasa rääkima,” andis õiguskantsler oma märtsikuisele avaldusele uue motivatsiooni.

Siinkohal tasub meenutada, et Eesti Päevalehele märtsis oma avalduse selgitamiseks antud intervjuus avaldas ta must-valgel arvamust lepingu uue avamise kaheldavusest. „Alternatiiv, mis pole väga tõenäoline, on see, et seda punkti [ESMI-i lepingus] muudetakse. Kuid kuna see on riikidel alla kirjutatud, siis ma ei pea seda väga tõenäoliseks,” ütles Teder märtsis, lisades, et Eesti jääks tema avalduse rahuldamise korral riigikohtus „lihtsalt ESM-ist välja”.

Kui Teder ütleb nüüd, et alla kirjutatud ja osa riikide poolt juba ratifitseeritud lepingu peaks uuesti lahti võtma, siis tekib automaatselt küsimus, miks ei võinud õiguskantsler seda valitsuselt nõuda enne, kui leping veebruaris Brüsselis alla kirjutati.

Kuid ega Teder üksinda riigikohtu istungil huvitavat juttu rääkinud. Kohe tema järel anti sõna justiitsminister Kristen Michalile. Oli näha, et justiitsministrile oli see esimeseks korraks päris kohtupingis valitsuse seisukohti kaitsta.

Michal alustas väljendades nördimust kahtlemata põhjendatud asjaolu üle, et õiguskantsler võttis riigikohtu poole pöördudes riigikogult võimaluse arutada ESM-i puutuvaid küsimusi. Kuid peagi kandus tema mõttelõng erinevate arutluse all olnud ESM-i leppe punktidega üsna lõdvalt seotud ajakirjanduses ilmunud mõtteavalduste kommenteerimise juurde.

Segaduses minister

Michal jõudis eri portaalides ilmunud tsitaatide juurest Hongkongi laste juurde, kust omakorda endise kaitseväe juhataja Ants Laaneotsa artiklini ja Venemaa ohuni. Seejärel esitas justiitsminister retoorilise väite, et Eesti on võtnud endale palju rahvusvahelisi kohustusi, nagu näiteks NATO artikkel viie järgne kollektiivse kaitse tagamine teistelegi riikidele. Tuleristseid läbinud minister unustas, et NATO artikkel viit saab rakendada ainult liikmesriikide ühehäälse otsusega, mis teeb Põhja-Atlandi alliansi alusleppe ESM-i omast natuke erineva asja.

Riigikohtu esimees tundis selle peale vajadust üsna teravalt sekkuda. „Kohtuliku uurimise all on täna ESM-i artikkel neli lõige neli. Oleks hea, kui justiitsministeeriumilt tuleks arvamus ka selle kohta,” suskas Rask kavalalt muiates. Michal andis seepeale sõnajärje üle oma ministeeriumi ametnikule, kes kõneaine kuulekalt rohkem paragrahvide juurde viis.

Pärast lõunat kaitses omakorda valitsuse seisukohti rahandusminister Jürgen Ligi, kes käis üle mõned enda juba kohtule saadetud pika seletuskirja tähtsamad kohad. Sama tegid omalt poolt Eesti Panka esindanud asepresident Madis Müller ja välisminister Urmas Paet. Alles pärast neid said sõna ülejäänud arvamusi avaldanud eksperdid, kelle seas olid põhiliselt õigusteadlased. Huvitaval kombel pidi riigikohus juba istungit avades tõdema, et arvamuse avaldamisest loobusid mitmed majandusteadlased, mis niivõrd suure majandusliku mõjuga otsuse mõttes nagu ESM on üpriski kahetsusväärne.
Kohtu küsimusedKeeled ajasid ministrite suud vett täis

Huvitav oli jälgida ka seda, mida riigikohtunikud ise istungil osalenud asjaosaliste käest küsisid. Saalis tekitas kõige enam elevust justiits- ja välisministrile esitatud küsimus arutluse all olnud lepingu punkti tõlkest eesti keelde. Ministritelt uuriti, miks on see punkt eesti keelde tõlgitud hoopis teisiti, kui see näeb välja inglise või muudes keeltes.

Nii Kristen Michalil kui ka Urmas Paetil jäi esialgu suu lukku. Michal lausus poolihääli, et vist vajatakse rohkem aega vastamiseks. Siiski haaras Paet kiiresti sõnasabast ja seletas, et EL-is on 23 ametlikku keelt ja lepingut tõlgendades tuleb kohtutel vaadata kõiki 23 keelt korraga. Sama kinnitas lõpuks ka justiitsministeeriumi ametnik.

Kohtunikud pärisid veel õiguskantsler Indrek Tederi avalduse lubatavuse kohta, kiirmenetlust lubava punkti lisamise kohta ESM-i lepingusse, ESM-i kapitali suurendamise lubatavuse kohta riigikoguga või ilma, ning Eesti ühinemise kohta IMF-iga. Viimases küsimuses pinnis riigikohtu esimees rahandusministerit, kas on ikka võimalik võrrelda IMF-iga liitumist ESM-i omaga, kui esimesega ühineti enne põhiseaduse kehtima hakkamist. Ligi jäi kindlaks, et on põhjust sellist võrdlust tuua.Kohtu eesValitsus: kohus kaitseb riigikogu iseenda eest

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse kohusetäitja Illimar Pärnamägi rääkis riigikohtu ees, et ministeeriumi analüüsi kohaselt on liiga vara õiguskantsleri taotlust arutada, kuna riigikogu pole ise saanud antud asjas kaasa rääkida.

„Nimelt on tekkinud olukord, kus riigikogu ei ole saanud ise sõna sellise kohustuse üle oma arvamust öelda. Mistõttu on tekkimas olukord, kus riigikohus on pandud rolli, kus ta peab kaitsma riigikogu iseenda eest,” rääkis Pärnamägi.

Eksperdi sõnul on valitsuse arvamus ühtne: ESM-i aluslepingu artikkel 4 lõige 4 on formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas.Kohtu eesÕigusteadlane: oleme esimesed ülased põllul

Tartu ülikooli õigusteaduse professori Carri Ginteri sõnul on õiguskantsleri küsimus Euroopa Stabiilsusmehhanismi aluslepingu põhiseaduslikkuse kohta õigustatud. „Eriti, kuna oluline osa Eesti riigieelarvest jääb lepinguga välisriikide otsustada,” ütles Ginter riigikohtu ees.

Tema sõnul ei ole Eesti kindlasti ainuke riik, kes lähiajal selle küsimuse üle arutama hakkab. „Ma ei usu, et ESM pääseb näiteks Saksamaal kergema saatusega ja me ei ole siin üksinda. Oleme küll esimesed ülased põllul, aga mitte ise terve lillepõld.”

Õigusteadlase arvates ei vasta tõele ka väide, mille kohaselt me peame ESM-i panustama, et saada häda korral samuti sealt abi. Ginter tõstis esile, et lepingu kohaselt saab stabiilsusmehhanismist abi vaid siis, kui on oluline oht euroalale. „Kas ainult Eesti hättasattumine oleks tõsiseks ohuks kogu euroalale? Julgen arvata, et ei ole,” rääkis Ginter.