BRS viib raudteest raha välja
Eesti Raudtee erastaja Baltic Rail Services (BRS) asub raudteefirmast raha välja viima, kavatsedes osta iseendalt 26 miljoni krooni eest aastas juhtimisteenust.
“Kavandatava juhtimislepingu näol on tegemist täielikult raha firmast välja viimisega,” kommenteeris riigikogulane ja endine erastamisagentuuri nõukogu liige Ignar Fjuk. “Kui oleksin Eesti Raudtee nõukogus, karjuksin appi, et sellist asja ei juhtuks.”
Fjuki sõnul on riigi esindajatel raudteefirma nõukogus täielik voli näidata juhtimislepingule punast tuld. “Kui nii ei tehta, siis tuleks riigi esindajad Eesti Raudtee nõukogus kohe välja vahetada,” lisas Fjuk. “Riik ei võida sellest lepingust midagi.”
Eesti Päevalehe käsutuses on Maailmapanga rahastamisüksuse International Finance Corporation (IFC) laenutingimuste kava, mille järgi on laenu raames plaanitava juhtimislepingu maht 1,5 miljonit dollarit ehk üle 26 miljoni krooni aastas.
Eestlastele 5,6 miljonit aastas. Viie aasta jooksul makstaks ettevõtte osanikele seega üle 130 miljoni krooni. 325 000 dollarit ehk üle 5,6 miljoni krooni aastas saaks Guido Sammelselja, Jüri Käo, Armin Kõomägi ning Indrek Vanaseljaga seotud Ganiger. Just Ganigeri pakutavate teenuste hulka on märgitud administratiivset poolt käsitlevad konsultatsioonid.
BRS-i osanikele Jarvisele, Railroad Development Corporationile ning Edward Burkhardti ja Earl Curriega seotud Rail Worldile suunatakse lepingu kava järgi vastavalt 9,5 miljonit krooni, 1,5 miljonit krooni ning 9,5 miljonit krooni aastas.
Juhtimisleppe sõlmimist näeb ette ka ettevõtte äriplaan ja raudtee erastamise leping, kus leppe mahuks on määratud 0,5 kuni 2,5 miljonit dollarit aastas.
Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Margus Värav ütles, et tänase seisuga pole juhtimislepingut BRS-i ja Eesti Raudtee vahel sõlmitud, kuigi sellealaseid konsultatsioone on peetud. “Selliste lepingute sõlmimine investoritega on laialdane rahvusvaheline tava ja tihti ka finantseerijate nõudmine,” kinnitas Värav.
Sarnet: leping peab kasu tooma. Erastamisnõustaja Väino Sarneti sõnul ei tohiks allakirjutatava juhtimislepingu raames rahakantimist toimuda. “Leping peab olema äriühingule ikka kasulik, nõukogu peab selle läbi vaatama,” lausus ta.
Väidetavalt töötab raudtee praegune juhtkond lepinguteta.
Teede- ja sideministeeriumi esindajana Eesti Raudtee nõukokku kuuluv Aap Tänav ütles, et teenuse eest juhtimislepingu kaudu tasuda on üks võimalikke viise. “Samas peab teenus olema väga täpselt kirjeldatud ning summa kokku lepitud,” ütles Tänav.
Riigi teine esindaja Eesti Raudtee nõukogus Tõnu Kõiv märkis, et kõik kolm riigi esindajat on teinud ettepaneku, et juhtimislepingu summat käsitletakse konkreetsena eelarve arutelu juures.
Riigile kuulub Eesti Raudtee aktsiatest 34 ja BRS-ile 66 protsenti.
Eesti Raudtee kavandab IFC-lt 50 miljoni dollari suurust ja kümne aasta pikkust laenu.
