18. aprillil suri 74-aastaselt Walesis Cardiffis  tuntud väliseesti kirjanik ning mitmeid olulisi ajaloolisi uurimusi avaldanud Einar Sanden.

Kirjandusteadlase Peeter Oleski sõnul oli Sanden “hea ja viljakas partisan, kes kunagi ei löönud käega ja oli Eesti patrioot oma maise tee lõpuni”.

Sandenit ja Oleskit sidus ühine huvi Tartu ülikooli saksa filoloogia kateedri kauaaegse juhataja Juhan Tuldava vastu, kes oli Nõukogude agent pagulaste hulgas ning kellest Sanden kirjutas 1978. aastal raamatu “Mitme näo ja nimega”.

Oleski hinnangul on see  kõige põhjalikum raamat, mis  Eesti rahvusest Nõukogude luurajate kohta on kirjutatud.

Einar Sanden sündis 1932. aastal Tallinnas, kust põgenes 1944. aastal Poola kaudu Saksamaale. 1948 siirdus ta sealt edasi Suurbritanniasse ning alates 1973. aastast elas Sanden vaheldumisi Walesis ja Hispaanias. Aastatel 1975–1999 juhtis Sanden Cardiffis Eesti vanimat vä-liseesti kirjastust Boreas Publishing House (asutatud 1939). Sandeni värvikast eluteest räägib tõik, et ta on töötanud nii meremehena kui ka BBC kommentaatorina.

Alustas noorsooajakirjas

Loometegevust alustas Sanden juttudega noorsooajakirjas Põhjamaa Tähistel, ta on avaldanud luulet, artikleid, reisikirju, vesteid ja kriitikat. Tema loomingus on põnevaimad dokumentaalteosed, mistõttu on teda võrreldud ka Jaan Krossiga.

Lisaks teosele “Mitme näo ja nimega” väärivad Sandeni loomingust esile tõstmist 1968. aastal ilmunud romaan “KGB kutsub Evet”, kus ta käsitleb ühe eestlanna langemist KGB võrku ja sealt väljarabelemist. Selle teosega pälvis Sanden United Poets Laureate Internationali aukirja. Huvipakkuv on ka “Loojangul lahkume Tallinnast”, mis kirjeldab EKP juhi ja KK I sekretäri Karl Säre saatust. 1990. aastal ilmus “Läbi tule Islandile”, kus jutuks on pagulasena Islandil elanud endise poliitilise politsei töötaja Evald Miksoni elu.

Sanden oli ka korp! Sakala liige ning aastast 1953 Briti Konservatiivide partei liige. Aastal 1984 kaitses ta Columbia ülikoolis doktorikraadi. Sel aastal andis president Toomas Hendrik Ilves Sandenile Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Sandeni ärasaatmine on 30. aprillil Cardiffis, hiljem maetakse ta Tartusse Raadi kalmistule, mis oli ta isiklik soov.