Digiõpik toob e-õppele uue hingamise

Eile tutvustati Eesti esimesi tahvelarvutis olevaid digiõpikuid, juba sel aastal peaks tulema lisa. Kõigil koolidel ei pruugi olla tahvelarvutite kasutusele võtmise jaoks piisavalt võimalusi. Kirjastajaid paneb muretsema e-õpikuid ohustav piraatlus, mille vastu tugev kaitse puudub.

Eesti Päevaleht katsetas kahe kooliõpilase peal, kui kaua uued Koolibri kirjastuse digiõpikud neid tegevuses hoiavad. Seitsmeaastane Klaus sai enda kätte 1. klassi loodusõpetuse õpiku ja kümneaastane Kaspar 4. klassile mõeldud eesti keele õpiku. Poistel oli võimalik digiõpikut lapata ja proovida ülesandeid lahendada. Nende huvi nüüdisaegse tahvelarvuti õppematerjali vastu oli piisavalt suur, nii et nad tegid ülesandeid enne nihelema hakkamist ligi tund aega.

Poisid nentisid, et kokkuvõttes meeldib neile digiõpik paberraamatust rohkem. „Päris samad [õpikud] ei olnud, sest digiõpikus on teksti juures videod. [Seal] saab asju kiiremini teha, üles leida. Paberõpikut peab hakkama lehitsema ja õiget leheküljenumbrit otsima. See digi on ägedam, kaasaegsem. Rohkem asju korraga ja saab veel rohkem ülesandeid lahendada. Need võiks kooli tulla. Kindlasti,” arvas Kaspar.

Kumbki poistest polnud aga seisukohal, et paberõpikuid ei ole enam tarvis. „Liiga tulevikku ei tasuks ka minna. Silmad jäävad digiõpikuga haigeks,” ütles Klaus.

Digiõpet kasutatakse Eesti koolides järjest rohkem. Juba põhikoolis õpetatakse lastele robootikat ja programmeerimise aluseid. Esimene digiõpik maksab Koolibri kirjastuse peatoimetaja Kadri Haljamaa sõnul 2,99 eurot, sama paberõpiku eest küsitakse 3,20 eurot, seega digiversioon annab hinnavõidu. Haridusministeeriumi plaani järgi peavad õpikukirjastused kõik kirjastatavad õpperaamatud tegema digitaalselt kättesaadavaks.