Eakad saavad oma liikumisplatsid
Aastateks 2008–2013 koostatava avalike mänguväljakute arengukava järgi rajatakse igasse linnaossa vähemalt üks ja suurematesse kaks nn perelinnakut, kust leiaks tegevust nii aastane laps kui ka temaga parki tulnud vanaema-vanaisa.
“Praegu Tallinnas asuvatest mänguväljakutest on vahest kõige paremaks näiteks Männipargis asuv mänguväljak, kuhu juba praegu sõidavad vanemad lastega Lasnamäelt,” ütles keskkonnaameti haljastuse ja heakorra osakonna juhataja Liis Valk.
Rahaliselt pole Valgu sõnul suur vahet, kas rajada mänguväljak lastele või suurtele. “Pereväljaku eelis on madalam hooldushind – sel puhul on liiva vahetus, elementide kontroll kõik üheskoos ja linnale on hooldus tunduvalt soodsam,” ütles ta. Eesmärk on luua mänguväljakuvõrgustik, nii et eri vanusegruppidele mõeldud väljakud paikneksid kindlate vahemaade tagant.
Eakatele mõeldud liikumisväljaku elemente võib juba praegu leida Männipargist ning tervisespordiradade äärest Nõmmel ja Pirital.
Kui seni on vanematele inimestele mõeldes lihasharjutuste treenimiseks üles seatud kange ja rööbaspuid, siis nüüd lisanduvad Valgu sõnul tasakaaluharjutused – näiteks suusatamisimitatsioon.
Hea tervisele ja vaimule
Ka täiskasvanutele sobivaid püramiidseid ronimisvõrke püstitanud Anrema Grupi juhatuse liikme Andrus Palmi sõnul on suurtele terve hulk fitness-tooteid: kiiged, lõuatõmbamis- ja venituskangid ning jõusaalist tuttavad ilmastikukindlad trenažöörid.
“Need võib panna terviseraja äärde nii, et iga 300 meetri järel oleks võimalik treenida mõnd lihasegruppi,” selgitas Andrus Palm .
Psühholoog Anneli Salk leidis, et terviseväljakul liigutamine mõjub ühel ajal hästi eaka inimese tervisele ja vaimule.
Kui ka liikumisväljakutsesse suhtutakse esialgu eestlasliku skeptitsismiga, ahvatlevad need siiski end liigutama. “Küpsemate ja vanemate inimeste kepikõnd on juba hoo sisse saanud,” nentis Salk. “Need, kes on noorena spordiga tegelenud, vahest ikka kasutavad ja kes ei ole olnud väga sportlikud, neil on võimalik alustada, eriti kui perearst soovitab.” Eesti vanavanemate ühingu juht Andres Ergma leidis, et eakatele mõeldud liikumisväljak võiks eelkõige pakkuda võimalust venitusharjutusteks.
Kaks korda nädalas veloergomeetril, jõusaalis ja ujulas treeniv 61-aastane Ergma leidis, et talle sobib paremini sisetreening.
“Olen kolmes jõusaalis käinud ja minuvanuseid aktiivselt kehakultuuriga tegelejaid eriti ei ole,” tunnistas ta samas eakate inimeste vähest huvipuudust.
Arst: atraktsioon peab innustama
•• Spordiarst Toomas Karu hinnangul oleks eakatele liikumisväljakute rajamine tänuväärt ettevõtmine.
•• Kui vanemad tulevad parki koos lastega, võiks neile mänguväljaku ümbrusse kujundada 200–400-meetrise liikumisraja, mis annaks võimaluse harjutada ja hoida ühtlasi silm peal lustivatel võsukestel. “Asi peab vanemat inimest huvitama ja olema talle kohe kasulik,” ütles Karu.
•• Raja ääres oleksid iga viie meetri järel süttivad tuled ehk nn valgusliider, mis käib kiirusega viis ja kuus km/h. Starti-finišisse tuleb üles seada suur ajanäitaja pulsi lugemiseks 15–30 sekundi vältel.
•• Ülesanne olekski lugeda pulsisagedus, käia ring tuledest mahajäämata, lugeda uuesti pulssi ja vaadata tabelist tulemusi. Treenida selliselt ja võrrelda tulemusi kahe nädala pärast.
