Eelarvekärbe jättis ametnike palgad paika
Eelarvepositsiooni (kulukärped + maksutõusud) parandati kuue miljardi krooniga. Tulude tõstmise poolel oli suur asi käibemaksu tõus 18%-lt 20%-ni, loodetava mõjuga on 800 miljonit krooni. Kerkisid ka kütuseaktsiisid.
Võrrandi teise poole, kulude kärpimisega on asi mõnevõrra segasem. Üks suur tükk sellest on II pensionisamba maksete külmutamine, juba aprillis otsustatud muudatus, mis jõudis lõpuks ka formaalselt eelarvesse. Oluline on ka haigushüvitiste vähendamine, mis prognooside järgi peaks eelarve tasakaalu parandama 110 miljoni krooni võrra. Ka õppelaenu riik enam seadusemuudatuse kohaselt ei hüvita, erandiks jäävad need lapsevanemad, kes on esitanud vastava avalduse enne 1. juulit. Narva silla renoveerimise rahast kadus 50 miljonit krooni. Tiigrihüppe sihtasutuselt võeti 18 miljonit (langus 47%). Kaitseliit saab 5,3 miljoni võrra vähem raha. Isegi väike Pokumaa ei jäänud puutumata: miljonist kroonist jäi järele 600 000.
Vaikne visin
Suurelt välja reklaamitud kulukärped ministeeriumides ja ametkondades, bürokraatide palkades ja majandamiskuludes on vaikse visinaga kokku vajunud. Pool aastat on pasundatud, et riigiametnike palkasid peab vähendama. Kui nüüd hakata aga punkt punkti haaval vaatama, millised on lõpuks reaalsed muutused eelarvereal „personalikulud”, siis vaatab eri riigiasutustes ja ministeeriumides vastu vähendamine suurusjärgus 1–4%. Näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis vähendati personalikulusid 3,59%, justiitsministeeriumis 3,31%, prokuratuuris 4,0%, konkurentsiametis 0,64%, maanteeametis 3,92%.
Olgu, kulureal „majandamiskulud” on langused olnud suuremad. Olenevalt ametist või ministeeriumist näeb siin ka selliseid arve nagu –5% või lausa –9,23% (riigikontrolli majandamiskulud). Kehtib ka loogika: mida lähemal sa „bossile” oled, seda vähem sinult lõigati. Näiteks justiitsministeeriumi enda majandamiskulud vähenevad 3,97%, aga haldusalasse kuuluvatel vanglatel 12%.
Parlamendi pensionid suurenevad 1,05 miljoni krooni ehk 1,8%.
