Pärast Gruusias töötamist ostis Eerik-Niiles Kross endale Kõue mõisa. Foto: Tanel Meos

2013. aasta sügis. Washington DC, riigidepartemang. Kohtuvad kaks tippametnikku. Eesti välisministeeriumist X – kogenud diplomaat, töötanud Eesti esindajana mitmes saatkonnas ja eri ametikohtadel välisministeeriumi peamajas. Tema vastas istuva hallipäise Ameerika kolleegi Y-i teenistuskäik on veelgi pikem. Üle 30 aasta riigidepartemangu nimekirjas. ­Tervitatakse, surutakse kätt ja asutakse asja juurde. Jutuajamise teema ei peaks olema midagi erilist. Ent asjad kujunevad teist­suguseks, sest Y võtab üles Eesti Vabariigi kodaniku Eerik-Niiles ­Krossi teema.

Muidu on X-i Washingtonis käik tema tavapärane töö, ootuspärased kohtumised ja läbi­rääkimised, aga info, millega Y teda nüüd rabab, on ka kogenud ametniku jaoks kõike muud kui igapäevane. Lühidalt: meie (Ameerika Ühendriikide) jaoks on Kross persona non grata, ta on ohtlik rahvuslikule julgeolekule, meil (Ameerika Ühendriikidel) on andmeid – aga ära küsi, kust me need saime –, et ta (Kross) on seotud mõrvade ja salakaubandusega.

Avalehele
376 Kommentaari