Kõige enam hävitab osooni freoonide ja haloonide kasutamine külmikutes, konditsioneerides ja igat liiki jahutites. Neid kasutatakse ka tulekustutites, eriti kõrgendatud tuleohtlike objektide juures, nagu lennukeis, kosmosetehnikas, kõrghoonetes. Suur on nende kasutusala ka elektroonikatööstuses.

Neid aineid saab asendada teiste, kuid tunduvalt kallimate ainetega. Kuna osoonkihti kahjustavate ainete müük on keelustatud, siis lokkab salakaubandus, sest näiteks arengumaades, kus toimub elatustaseme kiire tõus, on vaja tohutul hulgal külmutusseadmeid ja konditsioneere tervetele linnaosadele ja muidugi soovitakse kasutada tunduvalt odavamaid aineid.

See kõik on loonud pinnase rahvusvahelisele salakaubandusele. Kõnealuste ainete äratundmiseks piiril on vaja erialaseid teadmisi, keerulisi kontrollseadmeid ja laboreid. Kuna Eesti riigi piir on saamas Euroopa Liidu idapiiriks, on suur oht, et ka siit kaudu toimub nende ainete smugeldamine.

Põhjalikku eeltööd on teinud osoonkihti kahjustavate ainete uurimisel ja äratundmisel Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juurde loodud osoonibüroo, kelle eestvedamisel toimub ka tänasest alates kolme päeva jooksul USA ja EL ekspertide juhatusel õppeseminar meie tolli- ja piirivalvetöötajatele ning keskkonnainspektoritele. Keskkonnauuringute keskuse osoonibüroo juhataja Inari Truumaa sõnul on väljaõpe suures osas salajane ja toimub Eesti Sisekaitseakadeemias.

“Eesti tollieksperdid peaksid oskama ära tunda võimalikke ebaseaduslikke üle piiri smugeldamise erinevaid viise. Nende ainete transpordiks on kehtestatud rahvusvahelite standardite järgi märgisüsteem, mida salakaubavedajad kavalalt muudavad. Näiteks värvivad üle või kasutavad veel sadu erinevaid hämamisviise,” selgitab Inari Truumaa.

Osoonibüroo juhataja sõnul oleme valmis ka oma piiri sellise salakaubanduse eest kaitsma, kuna Eestis on ettevalmistatud vastavad laborid ja asjatundjad.

“Praegusel hetkel püüame koos välisspetsialistidega viia tolli-, piiri- ja keskkonnainspektoreid kurssi oskusega, kuidas aineid avastada. Tuleb teada, milliseid laboriuuringuid teha, kuidas aineid uuritakse, kuhu kahtluse korral pöörduda,” rõhutab Truumaa.

Keskkonnauuringute keskuse osoonibüroo juhataja Inari Truumaa sõnul tuleks meie seadusandluses edaspidi tõsta trahvimäärasid salakaubaga vahelejääjatele. Praegu on meie trahvisummad liiga väikesed.