Eesti asub taas uut ametlikku ajalugu kokku panema

Brüsselisse luuakse uus Euroopa ajaloo muuseum, kuhu oodatakse ka Eesti panust.

Kuigi peamiselt 20. sajandi ajaloole keskenduva muuseumi European House of History valmimist võib oodata alles 2014. aastal, on vankrile juba hoog sisse lükatud ja kõikidest liikmesriikidest otsitakse esimesi töötajaid – Euroopa ajaloole spetsialiseerunud ajaloolasi, kunstiajaloolasi ja museolooge. Kõigilt EL-i liikmetelt oodatakse ka oma riiki tutvustavat väljapanekut. Kuna muuseumi idee on alles värske, pole Eestis veel jõutud seda koostama hakata. Kultuuriministeeriumi asekantsler kultuuriväärtuste alal Anton Pärn ütles, et Euroopa liigub ühise kultuuriruumi suurema väärtustamise poole. „Lisaks kinnitab üha rohkem kanda ka Euroopa kultuuripärandi märgis. Eesti saab sinna esitada nimekirja nelja mälestisega,” märkis Pärn. Euroopa ajalugu käsitleva muuseumi kohta ütles Pärn, et Euroopa ühisosa otsimisel tuleb kindlasti ette konflikte, aga pika ettevalmistustöö ajal on võimalik koos eriarvamused selgeks rääkida. Ajaloolane David Vseviov nentis, et väljapaneku koostamisel põrkutakse tõenäoliselt ka probleemidega, mida põhjustab riikide erinev suhtumine sündmuste tähtsusesse. „Näiteks Poola tahaks suurriigina kindlasti Saksamaa ja Prantsusmaa kõrval võrdsemalt esindatud olla,” tõi ta näite.

Ajalooõpik ei saanud teoks

Samal ajal nimetas Vseviov just Prantsusmaa ja Saksamaa koostööd suurepäraseks eeskujuks, kuidas riiklikul tasandil suudetakse ajaloolistest erimeelsustest üle olla. „See on parim näide sellest, kuidas mineviku vaenu saab käsitleda olevikus nii, et kummagi tulevik ei oleks ohus,” võttis ta kokku. Vseviov meenutas, et mõni aasta tagasi üritati luua Euroo­pale ühist ajalooõpikut, mis idee tasandile jäigi. „Sellise muuseumi keskpunktis ei peaks olema riigid või rahvused, vaid inimene. Näiteks võiks ühe saali pühendada diktatuuridele ja püüda vastata küsimusele, kuidas inimesed nakatuvad hirmust ning mis inimestega siis juhtub,” pakkus Vseviov. Eesti ajaloomuuseumi arendusdirektor Mariann Raisma ütles, et pärast põgusat tutvumist uue muuseumi loomise plaaniga suhtub ta ideesse ettevaatlikult. „Mulle tundub, et tegu on eelkõige suurriikide ajalooga ja tegelikult Euroopa teab juba ette, millist ajalugu ta tahab,” sõnas ta. „Mis on muuseumi ülesanne – võtta seisukoht või olla sõbralikult neutraalne? Euroopa parlament soovib kindlasti viimast ja ma isiklikult ei tea, kas see on õige tee.”

Ajaloomuuseum

Rõhk rahul ja Euroopa Liidul Tallinna jagu külastajaid

•• Muuseumi on plaanitud juba 2007. aasta lõpust. Idee käivitaja oli tollane Euroopa parlamendi president Hans-Gert Pöttering.

•• Muuseumi asukoht on plaanitud Brüsseli südamesse, Euroopa parlamendile kuuluvasse nn Eastmani hoonesse Leopoldsparki kõrval. 1935. aastal valminud hoonet on seni kasutatud mitmel otstarbel. 2009. aastal välja kuulutatud arhitektuurikonkursiga soovitakse leida parim lahendus ruumide ümberkujundamiseks muuseumiks.

•• Peale Euroopa ajaloo ühisosa esitamise peab tulevane välja­panek pakkuma ka põhjalikku ülevaadet üle-euroopaliste institutsioonide arenemisest ja põhjustest, miks need loodi.

•• Muuseumi kontseptsioon näeb ette, et erilise tähelepanu all peab olema, vaatamata mur­rangulistele ja traagilistele sünd­mustele 20. sajandi esimesel poolel, rahu saavutamine kogu Euroopas ja suurenev koostöö.

•• Ühtlasi peaks uus muuseum käsitlema kodanikuühiskonna teemat ja sisendama inimestes­se suuremat kodanikuaktiivsust.

•• Uuelt muuseumilt oodatakse interaktiivsust ja lähtumist mood­sa museoloogia põhimõtetest. Seal on üle 4000 ruutmeetri näitusepinda ja eeldatavalt külastab seda ligi 500  000 inimest aastas.