Kui politseinikke ja elupäästjaid koolitavad Eestis asutused ise, siis diplomaatide ja sõjaväepolitsei autojuhtidele pakub õpet just Madari ettevõte. Kümme aastat tagasi alarmsõidukijuhte koolitama hakanud autokoolile on see kitsas valdkond tuntust toonud ka lõunanaabrite hulgas. Kiire autosõidu võtteid on omandamas käinud nii Läti kui ka Leedu politseinikud.

Põhjus, miks nende riikide politseinikud siin nn treeningulaagris käivad, peitub Madari sõnul selles, et sealne koolitus on teistsugune kui Eestis ja Põhjamaades. „Soomes hakati alarmsõidukijuhte koolitama 40 aastat tagasi ning algselt tegid seda rallisõitjad. See aga tõi kaasa hoopis õnnetuste arvu suurenemise ja lähenemist muudeti ohutusest lähtuvaks,” selgitab Madar. Lõunanaabrite juures on tema sõnul senini valdav pigem nn rallisõidu lähenemine. „Sealne sõidustiil koolitustel on pigem sportlik ja agressiivsem ega ole nii väga üles ehitatud turvalisusele,” sõnab ta.

Nii Autosõidus – kui ka Eesti politseis, mille tööd Madar tunneb – on tähelepanu keskmes ohutus. Selle olulisus alarmsõidul saab selgeks kiirabi ja päästjate tööle mõeldes. „Nende kahe ülesanne on jõuda punktist A punkti B, kusjuures töö, mille pärast välja sõideti, algab alles punktis B,” selgitab ta. Väljakutsutud kiirabist on patsiendile vähe abi, kui appi tõtanud meedikute auto on poolel teel külili hanges. „Operatiivsõidukid peavad kohale jõudma küll kiiresti, aga kõige tähtsam on üldse kohale jõuda,” rõhutab Madar.