Eesti ehitab kultuuri

Need Tallinnas ja Tartus töös olevad suured ehitusobjektid peaksid juba mõne aasta pärast hakkama oluliselt mõjutama eestlaste kultuurinautimist.

Tallinna linnavalitsus

Põhja pst 33, Tallinn

Planeeritud avamine 2013/2014 sügistalvel. Umbkaudne maksumus 60–65 miljonit eurot

Viimati ehitas Tallinna linn oma linnavalitsusele uue hoone ligi 700 aastat tagasi – praegugi tunneme me seda maja Tallinna raekojana. Kord aastatuhandes ehitades on eelkõige vaja lähtuda kvaliteedist ja funktsionaalsusest ning seejärel maksumusest.

Projekt valiti välja 2009. aastal rahvusvahelisele arhitektuurikonkursile esitatud 47 projekti seast: oluliseks oli uudne arhitektuurne lähenemine, väga paindlik ruumiprogramm ja pakutud võimalused energiasäästliku hoone ehitamiseks. Ka avalike teenuste koondamine hoonealusele nn linnaväljakule oli huvitav lahendus. Toimub hoone projekteerimine, veebruari algul esitati tellijale läbivaatamiseks eelprojekt.

Kultuurikatel

Põhja pst 27a, Tallinn

Esimene etapp valmib 2012. aastaks

Ehituseelarve 4,47 miljonit eurot

Kultuurikatla A-plokk (Eesti arhitektuurikeskus koos disainikeskuse ja teatriagentuuriga, katlasaal, loomemajanduse arenduskeskus), välialadel korst­na vaateplatvorm, estakaadi renoveerimine ja suitsukäigud valmivad 2012. aastaks. Ülejäänud osad vastavalt rahastusele järk-järgult.

Katla etapiviisiline ehitus on tingitud soovist maja võimalikult ruttu kasutusele võtta ning inimestele avada. Kuna vaidlustuste tõttu on ehituslepingu sõlmimine lükkunud rohkem kui pool aastat edasi, langes esialgne prioriteet – ruumide valmimine kultuuripealinna aastaks – ära ja eesmärgiks võeti ehitada ruumid suurematele asukasorganisatsioonidele, järgides välistoetuste eraldamisel ettenähtud tähtaegu. Lähiajal alustatakse ehitustöödega. Suveperioodil toimub katlas siiski ka mitu kultuuripealinna üritust.

Vesilennukite angaaride rekonstrueerimine

muuseumiks

Küti 1, Tallinn

Rekonstrueerimine lõpeb 2011. aasta suvel. Rekonstrueerimine maksab ligikaudu 12 miljonit eurot. Brutopind 8064 m2, ekspositsioonipind 7000 m2

20. sajandi alguses ehitatud raudbetoonkoorikust kuplitega vesilennukite angaarid olid enne Esimest maailmasõda esimesi ehitisi, kus kasutati nii suuremahulisi ühte liidetud kupleid. Tegemist on suure arhitektuurilise väärtusega hoonega, mille taastamistööd on osutunud keerukaks ja väga töömahukaks.

Kuigi rekonstrueerimistööd saavad valmis selle aasta suveks, toimub lennusadama täisekspositsiooni avamine kahes etapis. Suveks on valmis sadamakaid ja muuseumilaevadega väliekspositsioon, kus toimuvad ka Kultuuripealinn 2011 üritused ja Tallinna merepäevad.

Angaaride ekspositsiooni teeb eriliseks see, et saame külastajatele pakkuda kahte maailma mastaabis unikaalset eksponaati: allveelaeva Lembit ja vesilennuki Short184 täismõõdus koopiat. Lisaks mererelvastusele, paatidele ja jahtidele saab nautida ka põnevat interaktiivset maailma mitmesuguste programmidega, mis viivad külastaja maailmamere sügavustest vesilennukiga Tallinna lahe kohale.

Eesti rahvus­ring­häälingu maja „Ringhäälhing”

Tuisu 21, Tallinn

Loodetav valmimistähtaeg 2015. aasta september. Ehituseelarve kuni 63 miljoni eurot. Brutopind 45  106 m2

Uue maja lahendused põhinevad rahvusringhäälingu igapäevatööl ja annavad võimaluse tihedaks suhtluseks ühe katuse all – sinna koondub kogu organisatsiooni seni hajutatult paiknenud ajakirjanduslik ja tehniline kompetents. Avatud kontori põhimõtet järgivad maja perimeetrile paigutatud toimetusepinnad ja nende juures olevad tehnilise töö ruumid (montaažiruumid, stuudiod, foonikad) on paigutatud organiseeritult ja vastavalt ringhäälingu töövoogudele, et see oleks võimalikult efektiivne. Tele- ja helisalvestusstuudiod on kavandatud samuti vastavuses nii tänapäeva kui ka tulevaste tootmismahtudega. Suurim erinevus stuudiote osas võrreldes praegusega on ühe suure (900 m2) multifunktsionaalse telestuudio lisan­dumine.

Eesti kunsti­akadeemia

Tartu mnt 1, Tallinn

Loodetav valmimistähtaeg 2013 sügis

Ehituseelarve 28,2 miljonit eurot. Bruto­pind 30 797 m2, netopind 28 068 m2

Eesti kunstiakadeemia vana peahoone oli jäänud ajale jalgu – maja oli vananenud ja õppetöö toimus kitsastes oludes. EKA füüsiline keskkond oli Eesti avalik-õiguslikest ülikoolidest kõige halvemas seisukorras.

Uue õppehoone asukoha valimisel peeti oluliseks ajaloolist järjepidevust – akadeemia otsustas rajada uue hoone vanale asukohale, kus ülikool on tegutsenud 1917. aastast. Otsuse langetamisel oli nõukogu arvates oluline ka linnasüdames ja kommertskeskuses paiknemine, et säiliks võimalus astuda suhtesse ja suhelda linnakeskkonnaga, millega tegeleb oma õpingute jooksul enamik EKA erialade tudengeid.

Rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tingimustes oli kirjas: „Uus hoone peab olema arhitektuuriliselt ekspressiivne, seesmiselt funktsionaalne ja paistma silma oma keskkonnas.” Võiduprojekti väliseks vormiks on kaunite proportsioonidega ruudukujulise põhiplaaniga risttahukas, mille ees avaneb linnaruumi umbes 3000 m2 suurune avalik väljak. Väljakut ei määratle pelgalt tema piirid, vaid elu ja sündmused, mis seal aset leiavad. „Kunsti plats” saab Tallinna kesklinnas eriliseks paigaks, mida täidavad üliõpilased ja kunst.

Linna peaarhitekt Endrik Mänd on projekti kohta öelnud: „Linnaehituslikult on võidutööst raske vigu leida. Väljak, mis Viru keskuse ehitamisega kaduma läks, antakse linnale tagasi.”

Tallinna ülikooli loomemaja

Narva mnt 25, Tallinn

Valmib 2012 alguses.

Ehituseelarve umbes 6 miljonit eurot

Brutopind 4600 m2

Projekti eesmärgiks on luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kompetentsikeskus loovalade õpetamiseks ja arendamiseks. Projekti käigus rajatakse Tallinna ülikooli Narva mnt ülikoolilinnakusse uus õppehoone, mille peamiseks kasutajaks saab Balti filmi- ja meediakool (BFM). Seeläbi kujuneb BFM-ist üks moodsamaid filmikoole Euroopas.

Uue hoone ressursse on võimalik kasutada õppetöö ja täienduskoolituste läbiviimiseks ka teistel Tallinna ülikooli loovalade õpetamisega seotud üksustel. Uus hoone tuleb viiekorruseline, millele lisandub maa-alune parkla. Hoone hoovipoolset külge on loogilise osana võimalik kasutada lavana kontsertide, välikinoseansside, etenduste jm ürituste korraldamisel. Praegu rajatakse hoonele vundamenti.

Tallinna ülikooli teadusmaja

Narva mnt 29, Tallinn

Valmimise tähtaeg 31. mai 2012

Maksumus umbes 12 miljonit eurot

Ehitusmaht 12 660 m2

Peamised TLÜ Silva maja kasutajad on ökoloogia instituut, matemaatika ja loodusteaduste instituut, informaatika instituut, riigiteaduste instituut, psühholoogia instituut, rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut ning raamatukogu.

Tallinna balleti- ja muusikakoolide ühishoone

Pärnu mnt 57 / Liivalaia tn 2a, Pärnu mnt 59 ja Pärnu mnt 61 kinnistud, Tallinn

Eeldatav valmimistähtaeg 2015

Hoone maht 18 200 m2

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Eesti arhitektide liidu ning haridus- ja teadusministeeriumiga kuulutas möödunud aasta oktoobris välja rahvusvahelise kaheetapilise ideekonkursi Tallinna muusikakeskkooli, balletikooli ja G. Otsa nimelise muusikakooli uue ühise haldushoone lahenduse leidmiseks.

Selle aasta 20. jaanuaril lõppenud esimene voor tõi žürii lauale 31 ideekavandit nii Eestist kui ka välismaalt, millest konkursi tingimustele vastas 28 tööd. Rahvusvaheline žürii valis nende hulgast välja kümme paremat tööd, mille autoritel on võimalik oma kavandeid teises voorus täiendada. Kümnest teise vooru jõudnud kavandist pälvis ergutuspreemia kuus tööd. Ideekonkursi preemiafond on 89 480 eurot. Teises voorus osalejad esitavad täpsustatud kavandi 18. aprilliks. Võitja selgub mai lõpuks.

Tallinna teletorn

Kloostrimetsa tee 58a, Tallinn

Planeeritav avamisaeg 2012 algus

Maksumus umbes 48 miljonit eurot

Pinda kokku 7100 m2,

sh turismikeskus 2200 m2

Teletorni rekonstrueerimine taasavab unikaalse vaate Tallinna linnale ning toob teletorni püsiekspositsiooni hoone ajaloost ja Eestiga seotud saavutustest. Teletorni disain ja kujunduslahendus mõtestab uuesti teletorni rolli olulise vaatamisväärsusena, unustamata nostalgiat ja torni romantikat. Teletorni arhitektuurses lahenduses muutub kõige rohkem sissepääsu ala, mis muudab tornile lähenemise atraktiivsemaks.

Eesti Rahva Muuseumi hoone „Mälestuste väli”

Muuseumi tee 2, Tartu

Valmimisaeg:  2015 kevad

Kogumaksumus 67  066  512 eurot, sellest ehitushind kuni 47  853  330 eurot

Brutopind 39 124 m2,

suletud netopind 33  268 m2

Eesti Rahva Muuseumi uus hoone asub samal teljel ja on sama lai kui Raadil asuv kunagine Nõukogude sõjaväe lennukite ruleerimisrada. Hoonel on kaks sissepääsu ja nende mõle­ma ette on planeeritud puhke- ja jalutusalad.

Hoone karkass on raudbetoonist. Peasissepääsu varikatuses ja aatriumiruumide valguskatuses kasutatakse teraskonstruktsioone. Muuseumi hoidlad on paigutatud kompaktselt keldrikorrusele.

Kogu hoone on ehitatud võimalikult suure soojusmahtuvusega – st, kui need on köetud, siis püsivad need soojana ilma suure lisaenergiata, ja kui need on maha jahutatud (kuumal aastaajal), püsivad need jahedana ilma lisajahutuseta. Seega peaks hoone üldise sisekliima tagamiseks kuluma vähem energiat. ERM-i uue hoone kütmiseks hakatakse kasutama ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Majas on ka uus ja ühtne tulekahju-kustutussüsteem – udusprinkler.

Suur töö on ka kogu territooriumi puhastamine, korrastamine ja pinnasevee reguleerimine. Seda finantseerib SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (1, 5 miljonit eurot). Territooriumi korrastamise ja puhastamise käigus on rajatud kaks uut tiiki, kraavid, puhastatud Raadi tiik, Raadi järv, likvideeritud nõukogudeaegsed varemed ja reostus Raadi järvest.

Tartu ülikooli füüsika instituut

Viljandi mnt 42, Tartu

Valmimisaeg 2013–2014

Maksumus umbes 12,8 miljonit eurot

Ehitise brutomaht umbes 13 500 m2

Arhitektuurse idee konkursil tunnistati võitjaiks arhitektid Villem Tomiste ja Ott Kadarik. Hoone on planeeritud võimalikult energiasäästlikuna, hoone hinnangulised mahud ja maksumus on alles eelarvestamisel. Eesmärk on luua füüsikaalasele õppe- ja teadustegevusele Tartu ülikoolis paremad töötingimused, kui seni on olnud.