Kristina Kallas (paremal) annab koos vabatahtlik Tania Likovaga Zaporižžja linnas üle eestlaste humanitaarabi ehk ravimeid. Foto: Kadri Ibrus

Olukorra tõsidust näitab kasvõi see, et veel eelmisel aastal ei tulnud Ukraina kodanikelt ühtegi rahvusvahelise kaitse taotlust. Sellest hoolimata pole Eesti riik tänavu ühelegi ukrainlasele pagulase staatust andud. Ametlik selgitus on, et taotleja pole tulnud konkreetsest relvakonflikti piirkonnast.

1. detsembri seisuga on politsei- ja piirivalveamet (PPA) lükanud tagasi kolm taotlust ja lõpetanud kuue menetluse. Ühtegi taotlust pole rahuldatud. „Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel hinnatakse kõigepealt, kas inimene on pagulane. Ehk hinnatakse võimalikku tagakiusu ohtu rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast,” selgitas PPA migratsioonibüroo välismaalaste talituse juhataja Liis Valk.
Avalehele
59 Kommentaari