Eesti Energia võib rivaalide kiusu tõttu rahata jääda
Ligi poolsada katlamaja ja elektrijaama koondava Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu ning MTÜ Eesti Tuumajaama tellitud õigusliku analüüsi tulemustest selgus, et valitsuse plaan anda lähiaastail ligi 1,2 miljardit krooni Eesti Energiale uute põlevkiviplokkide rajamiseks rikub vaba konkurentsi põhimõtteid ja on keelatud.
Kui sellisele tõdemusele peaks lähiajal jõudma ka Euroopa Komisjon, tähendaks see Eesti riigile ja Eesti Energiale üsna tõsist probleemi, sest kahe uue elektriploki rajamiseks vajaliku raha peaks laenama või elektrijaama nüüdisajastamisest loobuma. Kodutarbijatele tähendaks see kallimat elektrit ja suuremat sõltuvust Venemaast.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi kinnitusel ei saa Euroopa Komisjon elektrituruseadusesse kirja pandud toetust hakata käsitlema keelatud riigiabina. Samal ajal annab spekulatsioonidele hoogu juurde see, et Euroopa Komisjon pole ligi kümne kuu jooksul suutnud võtta mitte mingisugust seisukohta riigiabi ja selle lubatavuse asjus.
Osaline selgus võib aga saabuda juba täna, kui Brüsselis kohtuvad Parts ja Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Joaquin Almunia. Kohtumise üks peateema on just see, kas elektriturul ettenähtud toetus on käsitletav lubatava riigiabina või mitte.
Keelatud riigiabi?
Uskudes aga advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär juriste, on selle aasta alguses vastu võetud elektrituruseaduse muudatus käsitletav keelatud riigiabina. „Seetõttu võib toetuse väljamaksmine osutuda võimatuks ning seda riski tuleks arvesse võtta investeerimisotsuse tegemisel,” on kirjas lõppjärelduses.
Vähe sellest, analüüsi teinud vandeadvokaadid Elo Tamm ja Katri Paas-Mohando viitavad sellele, et kui Eesti Energia peaks toetusraha vastu võtma, on vaja see toetuse andjale ehk võrguettevõttele Elering tulevikus tagasi maksta ja seda ühes intressidega. Lisaks võib Eesti riiki oodata sellise kõlvatu konkurentsi lubamise eest kopsakas trahv.
Analüüsi järeldustes jõutakse veel tõdemusele, et Eesti riigi vastu võivad kahjunõude esitada ka rikkumise tõttu kahju kannatanud potentsiaalsed konkurendid.
Võttes eeltoodu lihtsamalt kokku, tunnevad ligi 95 protsenti Eesti elektrist tootva Eesti Energia turuosa endale ihaldavad rivaalid end häirituna. Valitsus võimaldab Eesti Energial saada Eleringilt toetust kahe põlevkiviploki rajamiseks. Raha ei peaks minema ilmtingimata Eesti Energiale ja sellest võiksid osa saada ka näiteks Veolia kontserni kuuluv elektrijaam ja Fortumi elektrijaamad.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Lauri Tammiste ütles, et riigil pole plaanis lubada Eesti Energiale toetuse maksmist enne, kui selleks annab loa Euroopa Komisjon. Lätile hiljuti selline luba näiteks anti. Seega jutud trahvidest ja kahjunõuetest on Tammiste arvates kohatud.
Kuigi üldjoontes on majandusministeeriumi arvates kõnealuses analüüsis tõstatatud õiged küsimused, ei tugine nendele antavad vastused faktidele. Näiteks pole Tammiste sõnul analüüsi teinud juristid arvesse võtnud üliolulist julgeoleku ja varustuskindluse aspekti.
Riigiabi toob kallima elektri
•• Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu juht Tiit Rahkema selgitas, et ühes MTÜ-ga Eesti Tuumajaam telliti õiguslik analüüs, et saada hinnang, kas Eesti Energia põlevkiviplokkide toetamise skeem paneb ühingu liikmetele tulevikus senisest suurema finantskoormuse või mitte.
•• „Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühing ning MTÜ Eesti Tuumajaam ja meie liikmed on otseselt puudutatud sellise mahuga riigiabist. See tähendab suurtarbijatele hinnatõusu ning olemasolevate ja potentsiaalsete elektritootjate jaoks alternatiivse elektritootmise plaanide peatamist,“ rääkis Rahkemaa. „Aga lõpliku otsuse peab tegema komisjon.”
