Eesti esimene samm kosmoseriigiks saamiseks on esimese satelliidiga tehtud

Eestlased võivad järgmise satelliidi kosmosesse saata lähema viie aasta jooksul.

Eile alustas Eesti esimene kosmosesatelliit teed Prantsuse Guajaana kosmosejaama poole, et aprillis orbiidile tõusta.

Esmalt jõuab umbes kilo kaaluv, 10 × 10 × 10 cm mõõtmetega satelliit kosmosejaama. Märtsi lõpus sõidab sinna Eesti tudengite delegatsioon, kes lisab tarkvarauuendused ja kontrollib süsteemi töökindlust, rääkis tudengisatelliidi programmi juhendaja Mart Noorma. Aprillis viib kanderakett satelliidi kosmosesse. Esimesena visatakse sealt tõenäoliselt välja Vietnami kaugseiresatelliit, seejärel lendab rakett veidi kõrgemale ja laseb välja ESTCube-1 satelliidi. Seejärel lendab see veel kõrgemale ning sealt väljub Euroopa kaugseiresatelliit.

Kui Eesti satelliit on kanderaketist vedrusüsteemi abiga välja visatud, võtab see juhtimise enda kätte ja on raadioantennide vabastamise järel valmis pidama sidet Maaga. „Aprillis ootame hinge kinni pidades, millal esimene signaal tuleb,” märkis Noorma.

Siis saab alustada eksperimenti: satelliidi juhuslik pöörlemine stabiliseeritakse ja kaameraga hakatakse tegema pilte. Kindlasti pildistatakse päikesepurje väljarullimist, kuid võimalik on pildistada ka Eestit.

Põhimissioonis pannakse satelliit elektromagnettõukurite abiga pöörlema ja keritakse välja päikesepurje traat, mis pingestatakse, seejärel mõõdetakse purjele mõjuvat jõudu. Soome teadlase Pekka Janhuneni leiutatud päikesepuri on Noorma sõnul uus kontseptsioon. Kui katse õnnestub, siis võimaldab see päikesetuult kasutades liigutada kiiresti ja ökonoomselt aparaate või kosmoselaevu.

Kui missioon on lõpule jõudnud, asuvad teadlased Noorma väitel teaduspublikatsioone kirjutama ja doktoritöid kaitsma. Kindlasti on Eestis veelgi vaja rakenduslikke teadusarendusi, mida peaks jätkama järgmine kosmoseprojekt, lausus ta. „Loodetavasti näeme ESTCube-2 või mingi teise nimega järgmist missiooni viie aasta perspektiivis,” ütles Noorma.

Satelliit kannab hariduslikku funktsiooni, kuna tudengitel on peale teoreetiliste tööde kirjutamise vaja praktilisi kogemusi. Pealegi näitab kosmoselaeva ehitamine Noorma sõnul, et tudengid suudavad Eestis luua kõrgtehnoloogilist arendustööd tegevaid ettevõtteid, mis tagavad kaugemas tulevikus siinse majanduskasvu. „Teeme seda avaliku sektori palkade tõstmise jaoks.”

Viie viimase aasta jooksul on satelliidile kulunud umbes 350 000 eurot. See on Noorma sõnul üks odavamaid võimalusi saada haritud ja oskustega inimesi, sest aasta lõpuks on projekti käigus bakalaureuse- või magistrikraadini jõudnud umbes 40 tudengit ja oma doktorikraadi kaitseb selle tulemusena kolm inimest. Niisiis oleks riigile kasulik kosmosetehnoloogiasse panustada.

KommentaarMilline on tulevik kosmoseriigina?

Ene Ergma
astrofüüsik

Kuna Eestis on nii palju toredaid ja tarku noori, peame andma neile võimaluse tegeleda perspektiivikate valdkondadega nagu kosmosemajandus. Kosmosetehnoloogia võimaldab kasutada telekommunikatsiooni-, positsioneerimise ja kaugseirevõimalusi.

Eestil on vaja uute võimaluste kasutamiseks ühineda Euroopa kosmoseagentuuriga, milleks oleme tegevust alustanud 2006. aastal. Peame mõtlema tulevikule, mitte ainult sellele, mis on praegu.

Selleks et Eesti saaks kosmoseriigina areneda, tuleb haridussüsteemis nõuda kõigilt Eesti õpilastelt häid matemaatikateadmisi. See pole hea, et minnakse õppima vaid n-ö pehmeid erialasid, sest meil ei ole vaja sadu juriste, vaid võib-olla hoopis sadu insenere.