Loo autor oli TNS Emori laboratooriumis katseisik. Tema pähe kinnitati 14 anduriga EEG ehk aju aktiivsust mõõtev seade ja sõrmede külge valedetektoriga samal põhimõttel töötav higistamisreaktsiooni mõõtja. Ette pandi prillid, mis jälgivad, kuhu inimene vaatab. Foto: Andres Putting

Möödunud aastal jooksis Eesti telekanalites reklaam, milles üks elektrifirma kutsus vaatajat lepingut sõlmima ja lubas, et nii talitades võib liituja võita terveks järgmiseks aastaks tasuta elektri. Uuringufirma TNS Emor analüüsis reklaami oma tuliuues neurouuringute laboratooriumis. Ootuspäraselt selgus, et reklaam tundus vaatajaile meelitav. Kui aga reklaamile reageerimine sekund sekundi kaupa lahti võeti, ilmnes, et nooremas sihtrühmas tekitas positiivse emotsiooni hoopis miski muu kui elekter. Nimelt näidati liitumisele meelitavas kaadris sülearvutit (registreeru internetis), seejärel alles järgnes tasuta elektrit lubav kaader.

Analüüs näitas, et nooremas sihtrühmas tekitas positiivse reaktsiooni arvuti nägemine. Noored arvasid, et võita võib arvuti. Sülearvuti võib maksta oluliselt vähem kui aastane ports elektrit. Seega võinuks firma reklaami ümber teha ja kuluka auhinna asemel välja panna odavama. Milleks raisata, kui tarbijal läheb tuju heaks üksnes arvuti pilti nähes? Kampaaniat siiski ümber ei tehtud, kuid see on hea näide sellest, miks on oluline, et neuroturundus ja tarbijakäitumise neurouuringud on jõudnud nüüd ka Eestisse.

Loe edasi, millega on mõned reklaamikampaaniad mööda pannud ja kuidas neurouuringute abil sobivat kuvandit luua.

Avalehele
32 Kommentaari
Loe veel: