Eesti euroametnikud jäid eesistumisel saavutatuga rahule
Reede pärastlõunal lõppes Brüsselis järjekordne Euroopa Liidu ülemkogu istung. Eestile oli see viimane kord olla Euroopa riigipeade kohtumisel tähelepanu keskpunktis, sest juba poole kuu pärast saab pooleaastane Eesti eesistumine läbi.
Eesti riigiametnike diplomaatiline, korralduslik ja poliitiline suurteos pidi saama ülemkogu istungil kena lõpudiplomi ning pani pilku heitma ka püstitatud eesmärkide täitmisele. Lõpu algust tähistas juba nädala keskel eurokvartali südames toimunud jõulusimman, mis lõbusast meeleolust hoolimata kandis endas ka tähtsa ja särava poliitilise perioodi lõpust tulenevat kurba nooti.
„Enne eesistumist pidasin Eesti suurimaks väljakutseks seda, et kuue kuu pärast oleks Euroopa Liit senisest ühtsem, tugevam ja turvalisem. Ka kindlam järgmisele generatsioonile. Ma loodan, et nüüd saame öelda, et nii ka läks,” sõnas peaminister Ratas ülemkogule saabunud Eesti ajakirjanikele.
Üldiselt on Brüsseli institutsioonides eesistumisega rohkem ja vähem seotud eestlased seisukohal, et Eesti sai brittide peatse euroliidust lahkumise tõttu ootamatult pool aastat varem sülle kukkunud eesistumisega hästi hakkama.
„Me saime tublisti hakkama. Täitmata eesmärke jäi vähe,” sõnas Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Kaja Tael. Tema kinnitusel sai Eesti hästi hakkama eesistumise korraldusliku poolega ja vedas edukalt ka laual olnud poliitilisi teemasid.
Eesti EL-i alalise esinduse asejuht Clyde Kull tunnustas tehtut ja märkis, et teisedki riigid hindavad Eesti saavutusi. „Ma arvan, et üks põhjus oli see, et me olime väga hästi valmistunud. Nähakse, et eesistujal on ambitsioon ja soov ise palju ära teha ning on saavutatud ka liikmesriikide poolne tahe tulemusteni jõuda,” sõnas ta.
Vastuolud ei lasknud lahenduseni jõuda
Peaminister Jüri Ratas tõi nii riigikogu ees kui ka neljapäeval Brüsselis digitaalse eesistumise teemalisel konverentsil esile, et paraku jäi Eestil püstitatud eesmärkidest täitmata audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis kokkuleppele jõudmine. Ent selles vallas oligi keeruline lahendust leida, sest liikmesriikidel on väga erinevad seisukohad. Samal ajal on kategooriliste seisukohtadega riikide seas suudetud arvatust paremini üksmeelt leida puhta energia paketis, mida hakatakse ministrite tasemel tõsisemalt arutama esmaspäeval.
Brüsseli ülemkogu istung ei möödunud Eesti ja peaministri jaoks just liiga kergesti. Riigijuhid võtsid arutada nii Euroopa sõjalise koostöö PESCO küsimuse, mida võib pidada üheks Eesti eesistumise suureks edusammuks, kui ka keerulised teemad nagu Brexit ja ränne.
Vahetult enne ülemkogu kogunemist kirjutas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk riigipeadele saadetud kutses, et Euroopa migratsiooniküsimuses on kvootide rakendamine liikmesriike lõhestanud ja seetõttu ka ebaefektiivseks osutunud. Selline julge sõnastus oli paljudele liikmesriikidele üllatav.
Uus liidrite meetod
Tusk tahtis seda arutada uue „liidrite päevakorra meetodi” järgi, kus liikmesriikide vaheline arutelu toimus vabamas õhtusöögi vormis, ilma et eesmärk oleks olnud EL-ile omaseks saanud konsensust leida. Tusk tahtis riigijuhid kirgi kütva teema üle tuliselt vaidlema panna, et liikmesriikide positsioonid selgemini välja joonistuksid. Selline formaat annab riigijuhtidele võimaluse rääkida vabamas vormis üldistest poliitilistest suundadest, ilma et peaks keskenduma paberile pandud seisukohtade jäigale kaitsmisele. Tuski eesmärk polnudki jõuda kiirelt kokkulepete või lõppjäreldusteni, vaid tuua selgust, mille pinnalt oleks hea märtsis või juunis kokkuleppeid saavutada.
Rändekriis on oma olemuselt juba liikmesriike lõhestav. „Majandusküsimustes jaguneb Euroopa põhja ja lõuna vahel, aga migratsiooniküsimuses ida ja lääne vahel,” sõnas Tusk enne ülemkogu. Kuigi riigipead arutasid asja elavalt, toimusid kirglikumad vaidlused rändeküsimuste üle juba esmaspäeval riigijuhtide EL-i nõunike kohtumisel.
Riigijuhtide õhtusöök kestis üle viie tunni ja lõppes kell pool üks öösel. Olulise teemana tulid kõne alla ka Venemaa-vastased sanktsioonid, mida käsitleti kohe õhtusöögi alguses. See arutelu venis oodatust pikemaks, sest paljud liikmesriigid tahtsid sanktsioonide kohta oma arvamust väljendada. Kuigi kõlas ka seisukohti, et sanktsioonid on oma aja ära elanud ja Venemaa majandus on nende kiuste kohanenud, ei leitud probleemile ühtegi paremat lahendust. Tusk lõpetas vaidluse kiirelt ja langetati üksmeelne otsus: sanktsioone tuleb pikendada.
Vaidlustest hoolimata tehti kahepäevasel ülemkogul ka hulk otsuseid: Göteborgi sotsiaaltippkohtumisel kokkulepitud punktid tehti ametlikuks, julgustati liikmesriike ja komisjoni tegema suuremaid samme üleeuroopalise kultuuri ja hariduse koostöö süvendamiseks ning kiideti heaks Pariisi kliimatippkohtumisel kokkulepitu. Selle järgi peab EL võtma ülemaailmsetes kliimaküsimustes suurema liidrirolli.
Reede hommikul otsustasid EL-i juhid, et Brexiti kõnelustel liigutakse Londoniga läbi rääkides teise faasi, kus hakatakse kokku leppima brittide ja EL-i vahelisi tulevikusuhteid. Oluline kohtumine toimus ka euroala riikide vahel. Kohtumisele olid kutsutud ka kõik teised liikmesriigid peale Suurbritannia ja seal arutati, kas Euroopa rahaliit vajab täiendamist.
Sisuliselt toimus vaidlus kahe koolkonna vahel, kus ühel pool seisavad riigid, kelle hinnangul võib rahanduspoliitikat samamoodi jätkata, sest eurokriisiga saadi edukalt hakkama. Neile oponeerivad riigid, kes tahaksid järgmiseks kriisiks paremini valmis olla ja seetõttu suuri muudatusi teha. Selles kahe koolkonna vaidluses praegu mingit kokkulepet ei paista. Eesti esindab pigem seisukohta, et radikaalseid muudatusi pole vaja.
Neljapäeval oli Brüsselis ka Euroopa tihendatud kaitsekoostöö ehk PESCO ametlik algus, kus ühisele perepildile kogunesid 25 liitunud riigi kaitsejõudude ülemad ja peaministrid. Sündmus toimus sümboolsel päeval, täpselt kümme aastat pärast Lissaboni leppe sõlmimist, millega anti EL-i riikidele võimalus teha ametlikus korras koostööd ka militaarvaldkonnas.
PESCO raames on liikmesriikidel võimalik omavahel teha tihedamat kaitsekoostööd, mille eesmärgid on kaitsejõudude lihtsam liigutamine PESCO-ga liitunud riikide vahel ja ühisinvesteeringute toetamine. Esimesel aastal panustavad riigid PESCO raames 500 miljoni eurot, edaspidi 1,5 miljardit eurot aastas.
Brüsselis peetud tseremoonial pidasid kõne Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk ja Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, kelle sõnul on PESCO käivitamine olnud ühine jõupingutus.
Praeguseks on PESCO raames tõstatatud juba 17 võimalikku koostööprojekti. PESCO-ga liitusid kõik EL-i liikmesriigid peale Suurbritannia, kes lahkub liidust 2019. aastal, ja Taani, kes on deklareerinud, et ei tegele EL-i raames kaitsekoostöö küsimustega. Samuti ei liitunud Malta, sest riigi põhiseadus ei luba riigil liituda sõjaliste liitudega.
„See, mis tundus võimatu veel aasta tagasi, on täna saanud reaalsuseks,” märkis Prantsusmaa president Emmanuel Macron koos Saksa kantsleri Angela Merkeliga antud pressikonverentsil. PESCO käivitamist tõstsid pärast ülemkogu silmapaistva saavutusena esile ka Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja ülemkogu eesistuja Donald Tusk.
