Kõige ambitsioonikama projektiga on väljas seni kõige edukama kodumaise filmi „Nimed marmortahvlil” tootnud duo Elmo Nüganen ja Kris Taska, kelle film „1944” sooviks EFSA kaukast esmalt 29 000 eurot. Filmi produtsendi Taska sõnul on mõte Teisest maailmasõjast film vändata liikunud juba kümmekond aastat, kuid nüüd on lõpuks leitud ka arvestatav stsenaarium. „Meil ei olnud varem lugu, kuid eelmise aasta lõpus leidsime Leo Kunnase, kes kirjutas stsenaariumi, mis meid mõlemat rõõmustab,” sõnas Taska.

Kunnase stsenaarium puudutab lahinguteed Ida-Virumaalt Saaremaani välja. See käsitleb sõja mõlemat poolt võrdses mahus, kus on kaks peategelast. Üks on leegionipoolne ja teine on Punaarmeest korpusepoolne.

Taska on kogu filmi maksumuseks planeerinud 2,5 miljonit eurot, mis jääb samasse suurusjärku tema viimase filmiga „Puhastus”. Ent kuna see valmis suuresti Soome tööjõuga, siis selle võrra võib „1944” sama raha eest isegi rohkem võimalusi saada.

Film peaks kõigi eelduste kohaselt teoks saama 2014. aastaks, kui ajaloolistest lahingutest möödub 70 aastat. Ent selleks peab projekt novembri alguses heakskiidu saama, sest ainuüksi sõjafilmide vallas on rahastuse taotlejaid veelgi.

Ligikaudu miljonieurose eelarvega püüab ettevõte Estinfilm produtsent Mati Seppingu juhtimisel hakkama saada filmiga „Ma langesin esimesel sõjasuvel”, millele on stsenaariumi teinud Mart Kivastik. Režissöör on Hardi Volmer. „Olles andnud lubaduse kaitsta oma riiki, satuvad filmi kangelased olukorda, kus neil tuleb asuda võõra režiimi teenistuse, et võidelda ühe teise võõra režiimi vastu,” seisab filmi kirjelduses.

Kivastik on loonud stsenaariumi ka filmile „Sõdur”, mis räägib kindral Johan Laidoneri elust.

Teise maailmasõja fooniga on ka NKVD eest põgeneva noore sportlase lugu jutustav „Mõõkade tants” Allfilmi toodanguna ning Alvar Reinumäe produtseeritav ja Rene Reinumäe lavastatav „Koeratapja”.

Esimese maailmasõja temaatikaga flirdib Kiur Aarma ja Jaak Kilmi koostööprojekt „Hüppajad”, mille tegevus toimub 1913. aastal Hiiumaal, kus ühelt poolt randub Vene armee väeüksus ja teiselt poolt paat palvevendadega.

Väsimatu energiaga Ken Saan valmistab omakorda ette filmi populaarse teleseriaali „Kalevipojad” jätkuks (režissöör Toomas Hussar). Filmi esialgne eelarve peaks olema 525 000 eurot ja nüüd küsitakse EFSA-lt 29 000 eurot.ToetusToetust küsivad veel:

••„Elu ja armastus” – lavastaja, produtsent ja stsenarist Katrin Laur.

1934. aasta. Irma Vainu, äsja gümnaasiumi lõpetanud, pea täis auahneid unistusi iseseisvast elust ja eneseteostusest, kohtab tööotsingutel 40-aastast jõukat, peent ja pisut igavlevat Rudolfit. Saatuslik kirg, meeleheitlik abielu.

••„Kellel on pikem?” – produtsent Kaur Kallas, stsenarist Sven Sildnik.

Lugu sellest, kuidas looduslapsest kujuneb ebainimlikes ühiskondlikes oludes kainelt kaalutlev olupoliitik, hingetu tapamasin ja ideaalne, sõna otseses mõttes üleloomulike võimetega varustatud süsteemi osa.

••„Meeste tants” – produtsent Kaspar Kaljas, lavastaja Roman Baskin, stsenarist Toomas Kall.

Tänapäeva muinasjutt, kus väikelinna mudakaevanduses töötavad mehed leiavad üles oma kaotatud elurõõmu.

••„Mereröövlimäng” – produtsent Kaspar Kaljas, lavastaja ja stsenarist Marje Jurtšenko.

Kuueaastane Sten-Erik kolib koos ema-isaga paneelelamute linnaosast päris oma majja. Sõbrad jäävad maha ja elu uues kohas tundub mõttetu. Uus naabriplika Maria näitab talle pööningul salakohta, kus leidub põnevust ja saladusi mitme mereröövlilaeva ja aardekirstu jagu.

••„Sõdurist ema” – produtsent Anneli Ahven, lavastaja ja stsenarist Leeni Linna.

Karin (40), klaveriõpetajast kahe lapse ema, saab teate, et tema sõdurist poeg on Afganistani rahumissioonil hukkunud. Kodumaale saadetud kirst on aga tühi ja leinavalus ema hakkab lootma, et poeg on elus.