Raamat, mida mõlema auhinnaandjad kõrgeks hindasid, on tegelikult eesti keeles ilmunud juba 2007. aastal ja seda Kalmre doktoritööna. Käsitletavad teemad on õõvastavad, millest annab aimu kasvõi raamatu inglise keelne pealkiri „The Human Sausage Factory“ ehk „Inimvorstivabrik“.

„See on tüüpiline jutt sõjajärgsest Eestist ja sellel on olnud tõsimeelseid uskujaid,“ märkis Kalmre kuulujutu kohta. Tartus jõudis inimvorstivabriku legend isegi KGB-sse, kus millalgi 1947. aastal väljendati ühes dokumendis muret, et inimesed kipuvad kogunema ühte kindlasse kohta samale legendile tõestust otsima.

Mis see legend siis ikkagi on? „Lugu ise on selline, et Tartus oli turg üsna intensiivne, kuna midagi polnud tollal väga saada – peamiselt ainult leiba. Ühel päeval olevat keegi naisterahvas turule jooksnud ja karjunud: „Appi, tahetakse tappa!“,“ rääkis Kalmre. Keegi vene keelt kõnelenud mees olevat seda naist meelitanud turu juures olevate varemete juurde, tahtnud piima osta. Naine nägi aga varemetes inimkehasid ja muid koledusi ning ta põgenes.

Kalmre märkis, et see legend oli Tartus väga laialt levinud ning inimesed käisid isegi ühes ja samas kohas varemete juures oma silmaga veendumas, et seal taolist vorstivabrikut ikkagi pole. „Mõned muidugi rääkisid ikka, et nägid seal juukseid või midagi, teised, et ainult rämpsu.“ Samamoodi levis vorstivabrikujutt ka näiteks Tallinnas.

Kalmre sõnas, et taoliste lugude levik oli tugevalt seotud sellega, kuidas keegi end totalitaarse korra suhtes tundis. Oma raamatus on folklorist toonud veel mitmeid hirmujutte inimsööjatest, lapseröövlitest või ka võõrast üleolemisest – näiteks rööviti keegi ühes loos paljaks, vargad andsid talle selga vana puhvaika, mille taskust leidis hiljem kalliskive ja jäi seega ise kokkuvõttes võitjaks. „Neid jutte kaldusid uskuma need, kes võtsid end nõukogude süsteemi ohvrina,“ sõnas Kalmre.

Just tolleaegne kord eristab siinseid uskumusi paljude muude maailmade omast, märkis Kalmre: jutud hirmudest ja üleolemisest on levinud kõikjal, Eestis on need sõjajärgsest ajast aga eriti tugevalt inimeste mälus. „Oli kriitiline aeg, olid võõrad, oli totalitaarse riigi vastasus – kuidagi pidi toimuvat ju seletama.“

Brian McConnelli raamatupreemia anti Eda Kalmrele Rahvusvahelise Tänapäevamuistendite Uurimise Seltsi (ISCLR) aastakonverentsil monograafia “The Human Sausage Factory. A Study of Post-War Rumour in Tartu” eest, mis ilmus möödunud aastal. Esimest korda sai preemia Euroopast ja mitte ingliskeelsest kultuuriruumist pärit teadlane, seni on tunnustuse osaliseks saanud Põhja-Ameerika folkloristid.