Heal külmal talvel avatakse Eestis kõik kuus jääteed.

Tublid lugejad on välja pakkunud üle poolesaja Eesti ime kandidaadi ning naksakad kodukoha patriotismist pulbitsevad ettepanekud on jätkuvalt oodatud.

Eesti ime valimist on tutvustanud nii Kanadas tegutsev globaaleestluse veebiportaal Estonian World Review kui ka mitmed Eesti maakondlikud veebiküljed.

Teises hääletusvoorus pälvis kõige suurema poolehoiu Tuhala nõiakaev, mis kogus 30,87% häältest ehk 513 häält. Välja langesid Kukruse polaarmuuseum 2,53% ehk 42 häälega, Järva-Jaani vanatehnika varjupaik 3,31% ehk 55 häälega ja Nopri talumeierei 5,35% ehk 89 häälega.

Uued kandidaadid on teie ees.
1 JääteedEuroopa pikimad

Vaata videot digilehest!

Kui heal, külmal ja paksu jääga talvel avatakse kõik kuus Eestimaa ametlikku jääteed, võib nende kogupikkus ulatuda üle 80 kilomeetri. Väidetavasti mujal Euroopas midagi sellist pole.

„Ja siis rahvas tuleb, hordidena,” teab teenekas teedemees, maanteeameti Haapsalu esinduse peaspetsialist Urmas Robam. Eesti jääteede imet on vaatamas ja sõitmas käidud nii Austraaliast kui ka Ameerikast. 2011. aasta talvel, mil kõik teed valla olid, vuras neil kokku 55 663 autot. Hulganisti oli neid, kes sõitsid kõigepealt Hiiumaale, sealt Saaremaale ja siis mandrile tagasi. Lisaks sai proovida Munalaiule ja Vormsile viivaid teid.

Aga enim hinnatuks jääb siiski Haapsalu–Noarootsi, mis hoolimata oma kolme ja poole kilomeetrisest pikkusest annab ligi 30 kilomeetrit võitu.

Sügiseti, kui jääkirmetis pole veel suutnud kõiki Eesti veekogusid katta, hakkab juba helisema Robami telefon, ning rahvas nõuab selgust – millal teed lahti teete.

Jääteed on kahe otsaga asi – maksavad küll palju ja nõuavad igapäevast hoolt, lisaks peidavad endas ka tavateedest erinevaid ohtusid. Kuid samal ajal on aastasadade pikkuse traditsiooniga jääteed üheks Lääne-Eesti eriliseks tunnusmärgiks, ilma milleta üks õige talv polegi talv.2 Tallinna teletornPilk pilve piirilt

Vaata videot digilehest!

„Ära sa sinna klaasi peale igaks juhuks astu,” hoiatavad emad 170 meetri sügavuse augu juures Tallinna teletorni vaateplatvormil, mille põrandast avaneb otsevaade maapinnale. See nupukas lahendus jääb paljudele isegi enam meelde kui teised taasavatud tornis pakutavad elamused Eesti saavutustest, ufolikust disainist või pilve piirilt avanevast vaatest. Külastajatega suhtlevad seened-infojagajad on samuti säravsilmsete põnnide lemmikuteks.

1980. aastal Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregatiks valminud teletorn on elamuskeskusena saanud oma 32. sünnipäeva eel uue hingamise ja sisu ning on taas vallutamas nii pealinlaste kui ka külaliste südameid. Dramaatiline augustiputši aegne tornikaitsmise ajalugu on tulijatele oluliseks lisaboonuseks. 1050 evakuatsioonitrepi astet lubab aga korraldada erilisi jooksuvõistlusi.

314 meetri kõrgune Tallinna teletorn kuulub maailma 20 kõrgema omataolise hulka. Selle teeb eriliseks raudbetoonkonstruktsioon, sest tänapäeva enam pole sellist hiiglast raadio- ja telesaadete edastamiseks vaja. Küll aga elamusteks.3 Vihula mõisLustist luksuseni

Vaata videot digilehest!

Kui sajandivahetusel tundus, et Vihula mõis on naabritega võrreldes kõige kehvemas seisus, siis nüüdseks on kompleksi investeeritud 15 miljonit eurot selle Lahemaa pärli särama pannud. Nii särama, et siin kohtuvad kogunisti Baltikumi peaministrid ja presidendid. Mõisa 48 hotellitoast igaüks on oma erilise näoga, aina enam ka oma eriliste külastajate looga.

„Me tahame nüüd pakkuda elamusi ka kergema rahakotiga külastajaile,” selgitab turundusjuht Kadi Elmeste, viies uudistajaid läbi peatselt valmiva puhkeküla, kuhu iga päevaga lisandub uusi renoveeritud hooneid, kokku tuleb neid 15.

Aastaid tühjana seisnud veski, millest saanud vaatetorn ja Põhja-Eesti ainus töötav vesiveski, täidab infopunkti aset, pakkudes ka kohviku­elamusi. Peagi uksed avav viinamuuseum. Minigolfiväljak, kus palli veeretades saab ajaloo Baltikumi tähtsamatest ehitistest.

Ja laste lemmikpaik – laut lammaste ning kanadega, hobusekoplist rääkimata. Et kõigile 800-aastase Vihula 26 ehitisele-objektile ring peale teha, kulub juba mitu tundi.

Fotod: Vallo Kruuser, Ilmar Saabas, Rauno Volmar

Meelespea
Üks põhiküsimus
Mis on 2012. aastal Eestimaa seitse erilist, säravat ja seni veel vähe avastatud tunnusmärki, mida külastamata pole võimalik tänapäeva Eestist tervikpilti saada?

Seitse lihtsat reeglit
1. Igaüks saab Eesti imesid välja pakkuda.

2. Igaüks saab igal nädalal oma lemmikute poolt hääletada.

3. Igal nädalal on võistluses kümme Eesti imet, millest kolm kõige vähem hääli saanut langevad välja.

4. Väljalangenute asemele tulevad kolm uut imet, mida Eesti Päevaleht tutvustab.

5. Igal nädalal algab hääletamine nullist pihta.

6. Seitse Eesti imet 2012 selguvad jaanipäeva paiku.

7. Eesti ime otsimise lood ilmuvad kolmapäeviti Eesti Päevalehes.

Tähtsad kontaktid

1. Hääletamiseks ja väljapakkumiseks: EPL-i digileht ajaleht.epl.ee ja veebileht www.epl.ee

2. Tarvilised abimehed veebis www.puhkaeestis.ee ja www.facebook.com/EestiIme2012

3. E-kiri: rein.sikk@epl.ee

4. Tavakiri: Tallinna 15, 44306 Rakvere

5. Telefon: 322 3487


Eesti ime otsimist toetab EAS