Foto: Rauno Volmar

1 KGB muuseum

Sovetlik sürreaalsus
Tolmune tuba raadiosaatjaga, kapid, toimikud... Esmapilgul ei midagi erilist, kui välja arvata teadmine, et sellesse Viru hotelli salakorruse salajasse ruumi jooksis kokku info, millest sovetiaegsetel tavakülastajatel aimugi polnud. Praegu on see tuba Viru hotelli KGB muuseumi süda.

Viru hotellis tuntakse senini hämmeldust, mis ime see küll oli, mis tegi nende KGB muuseumi kohe pärast avamist avalikkuse kõneaineks ja pani rahva kohale tulema. Esimese tööaasta 35 000 külastajat ületasid igatahes kõik julged unistused.

Ja kui palju on Eestimaal muuseume, mida on tutvustanud näiteks Euronews, BBC, Deutsche Welle, NDR, The New York Times, Izvestija, Ehho Moskvõ, rääkimata Soome ja Rootsi peamistest meediakanalitest?

Peep Ehasalu, muuseumi asutamise üks eestvedajaid, rõhutab: „Kõigest on võimalik rääkida, ka ebamugavast ajaloost. Ja kui seda teha respektiga toonaste inimeste vastu, läheb see külastajatele korda. Ning kui endal on lõbus teha, siis on teistel ka lõbus vaadata.”


2 Kavastu parv

Foto: Rauno Volmar

Liiklusromantika Emajõel
„Sada kaheksakümmend seitse pööret,” teab Kavastu parvemees Silver Elming peast öelda. Just niipalju kordi tuleb keerutada üle saja aasta vanust hooratast, et auto saaks parvega üle Emajõe veetud.

Kuue lapse isa toimetab aasta jooksul koos paarimehega üle Emajõe vähemasti 700 autot. Kui ka inimesed kokku liita, ulatub sõitjate arv tuhandetesse. Kuid kui on vaja üle viia vaid paar inimest, võtavad parvemehed pigem aerupaadi.

Ent mis kõige tähtsam: Kavastu parv on viinud rahvast üle jõe juba alates 1899. aastast. Tõsi, 1983 traditsioon katkes, sest parv läks koos jääga allavoolu. Aga 1999 pandi jõepõhjast üles tõstetud originaalhooratas taas parvel tööle!

Et Eesti pakub sellist jõeületamise võimalust, ei ärata imestust üksnes välismaalt spetsiaalselt kohale sõitnutes. Kavastu parvele tullakse ka mitmelt-setmelt poolt üle kodumaa ning üleveo boonus on lustlike ja asiste parvemeeste pajatused.

3 Kalevipoja koda

Foto: Rauno Volmar
Rahvuskangelase rajad
Kui Jõgevamaa Saare põhikool 2001. aastal hingusele läks, oli kohaliku rahva soov selge: siia peab tulema Kalevipoja muuseum. Kuhu siis veel, kui mitte Kääpa jõe ligidusse, mille voogudes väreleb Kalevipoja mõõk? Ei saa ju lasta tühjaks jäänud koolimajal lihtsalt ära laguneda!
Tänaseks on Kääpa Kalevipoja kojast saanud müütilise muinaskangelase varamu, kus talletatakse Kalevipojaga seotud kunsti, kirjandust ja meeneid. Isegi põrgu on Kalevipoja kojas olemas! See sisaldab eksponaate, mis on seotud Eesti põrgulikuma lähiajalooga – punavõimuga.

Seitseteist eepose tegelast on saanud koja ette puukujudeks, mille avastamise ja taasavastamise rõõmust kaigub teinekord kogu maja ümbrus. Õues pakutakse ka akrobaatilist lusti kangelase mõõtu toolile või taevasse kõrguvale lauale turnimisel.
Kojas tuntakse rõõmu, et Kalevipoja rajad leiab üles aina rohkem venekeelseid inimesi, kelle avastamisrõõm on väiksema teadmistekogumi tõttu ka oluliselt ehedam.

Kellele aga ainult Kalevipojast väheks jääb, nende tarvis on sealsamas olemas ka Krati seikluspark – paik, mis pakub samuti lustlikke tegelasi ja tegevusi.


KONKURSS ON LÕPUSIRGEL

Palju õnne, tublid lugejad ja hääletajad! Nädala pärast kolmapäeval on meil teada 2012. aasta seitse Eesti imet. Nimelt algab täna võistluse 10. hääletusvoor ehk finaal. Nagu ikka, langeb kolm kõige vähem hääli saanud kandidaati välja. Alles jäänud seitse pälvivad auväärse tiitli Eesti ime 2012.

Aga see pole veel kõik! Kohe seitsme Eesti ime selgumise järel, 20. juunil algab superfinaal, lõpphääletus. Seal selgitame välja meie lugejate arvates kõige imelisema ime aastal 2012.

Superfinaali hakatuseks avaldame nädala pärast Eesti Päevalehes ka kaardi kõigi 37 Eesti ime konkursil osalenu asupaikadega, et oleks lihtsam oma suviseid matkamarsruute imelistele radadele seada.

Ime kandidaate välja pakkudes saatsid lugejad meile 240 e-kirja. Hääli on tänaseks antud 11 101. Eesti imedest kõnelevaid artikleid on veebis loetud enam kui 45 000 korda.

Üheksanda, eelviimase hääletusvooru võitsid Piusa koopad – allilma tagasitulek, kogudes 18,07% ehk 148 häält.

Välja langesid: Metsavenna talu 5,62% ehk 46 hääle, Taevaskoda 6,23% ehk 51 hääle ja Lennusadam 6,72% ehk 55 häälega.
Uued kandidaadid on teie ees.


VIIMANE VOOR

Uued tulijad:
KGB muuseum – sovetlik sürreaalsus
Kavastu parv – liiklusromantika Emajõel
Kalevipoja koda – rahvuskangelase rajad

Vanad olijad:
Orissaare staadion – tammepuu jalgpalliväljakul, 7,45% ehk 61 häält eelmises voorus
Tuhala nõiakaev – pulbitsev müstika, 8,3% ehk 68 häält
Jääteed – Euroopa pikimad, 8,67% ehk 71 häält
Kaali järv – suure paugu kodu, 9,89% ehk 81 häält
Maanteemuuseum – tavalise tee eriline elu, 13,31% ehk 109 häält
Hermanni linnuse Põhjaõu – kuldne Rootsi aeg, 15,75% ehk 129 häält
Piusa koopad – allilma tagasitulek, 18,07% ehk 148 häält



MEELESPEA

Otsime Eestimaa seitset erilist, säravat ja seni veel vähe avastatud tunnusmärki, mida külastamata pole võimalik 2012. aastal Eestist tervikpilti saada.