Õigeks ajaks valmis jõudmisega on nii kiire, et nii Eesti kui ka teised riigid on valmis laskma Leedul mängida mõttega muuta ka linna, millest raudtee läbi peaks minema. Või siis õigemini jätma Euroopa Komisjoni otsustada, kas Leedu saab seni plaanitud Kaunase välja vahetada pealinna Vilniuse vastu. Suurim probleem on, et nii olulise muudatuse tegemine võtab liiga kaua aega ja raharong võib minema sõita. Sisuliselt võib see tähendada kogu projekti kurba lõppu. Eilsel Tallinnas toimunud Balti ja Poola peaministrite mitteametlikul kohtumisel tuletati seda olukorda Leedule üsna ühemõtteliselt meelde. Selget sammu edasi ei tehtud.

Üks pool ei saa asjast aru

Kohtumisel osalenud Euroopa Komisjoni Rail Balticu projekti koordinaator Pavel Telička kinnitas Eesti Päevalehele, et tegutseda tuleb kohe. „Meil ei ole aega ühisfirma rajamisega oodata. Üks osapool ei ole saanud aru, et see on see, mida Euroopa Komisjon ootab. Kas siin on ruumi, et lahenduseni jõuda? Uskuge mind, kui seda ei oleks, suudaks ma oma aega palju efektiivsemalt kasutada kui täna (eile – U. J.) siin olla,” sõnas ta.

Rahastustaotluse esitamisel on eeldus, et on üsna täpne trass, mille tarvis raha küsitakse. Praegu on paigas trass Kaunase kaudu. Kui Leedu tahab alternatiivse Vilniuse variandiga tegeleda, siis võib ta sellega tegeleda, aga seda n-ö oma vabast ajast. Telička sõnul Vilniust küll Euoopa-sisese transpordivõrgustiku Ten-T kaardil ei ole, aga mänguruumi võib leida.

„Vilnius ei ole hetkel osa Rail Balticust, mitte keegi ei tulnud varem läbirääkimistel ka sellega välja. Selle kohta ei ole uuringuid. Me ei saa oodata rahastamisega nii kaua, kuni uuring on olemas. Kui ühel päeval tullakse uuringuga, mis näitab, et Vilniuse lisamine on tohutult kasulik, siis ma toetaksin küll, et vaadata seda mõtet,” ütles Telička, kuid lisas, et see ei ole garantii, et Vilnius ka tõepoolest Rail Balticu teele jääb. Kas see on lubatav, sõltub Euroopa Liidu institutsioonidest.

Eesti peaminister Andrus Ansip nentis, et raudtee planeerimine Kaunase kaudu on Leedu enda ettepanek, mida on seni igati arvestatud. „Leedul olid ka kindlad argumendid, miks raudtee läbi Kaunase on parem kui läbi Vilniuse,” ütles ta Eesti Päevalehele. Kui praegu on jõutud järeldusele, et Vilnius on siiski parem variant, siis see on Ansipi arvates jällegi leedulaste valik. „Eestlaste huvi on, et valiku tegemise protsess ei pidurdaks kogu projekti arengut. Leedulased peavad koos Euroopa Komisjoniga tegema võimalikult kiiresti tasuvusuuringud ka juhuks, kui Rail Baltic läbiks Vilniust,” ütles ta.

Pole ainult baltlaste otsus

Kuigi Ansip ei öelnud, kas Leedu kolleeg on talle lubanud, et jõutakse õigeks ajaks valmis. Leedukad on vähemasti deklareerinud, et nad on projekti edasiminekust huvitatud, kuid leiavad, et Kaunase ja Vilniuse vahetamine on ülimalt oluline ja nad sooviksid selle ära teha.

Pavel Telička tõdes, et mõistab väga hästi igasuguseid riiklikke huvisid ja ärihuvisid, kuid tuleb ka mõista, et on olemas Euroopa-ülesed huvid, miks peaks Balti riigid olema transpordi mõttes paremini muu Euroopaga ühendatud. „Raha on Euroopa Liidu oma, seega on see on ka Tšehhi raha, Saksa raha. Meile kas meeldib see või mitte, aga see ei saa olla ainult kolme riigi otsustada, kuidas seda teeme,” selgitas ta. „Kui seda soovitakse, siis palun, ilma EL-i rahata.”

Leedu ise aga ei tee sõnades suurt numbrit sellest, et kogu projekti saatus on nende kätes. Leedu transpordi- ja kommunikatsiooni aseminister Arijandas Šliupas ütles Eesti Päevalehele, et suurt ajasurvet tema ei tunne. „Praegu räägime alles projektist. See jookseb läbi kahe finantsperioodi ja käikuandmisega läheb veel kümme aastat,” sõnas ta. „Ma ei saa öelda, et eelmine valitsus ei maininud Vilniust, et see poleks olnud küsimuse all. Vilniuse varianti ilmselt ei rõhutatud piisavalt selgelt. AECOM-i uuringus kirjeldatud trass on ainult mõisteline, täpse trassi paikasaamiseks tuleb detailne analüüs teha.”

Šliupase sõnul mainitakse uuringus ainult tähtsaimad majanduslikke elemente, mida tuleb arvestada, et teha seda projekti üldse majanduslikult mõttekaks. Seal aga tulebki mängu Vilnius. „See on Balti riikide suuruselt teine linn, seal loodakse 40% Leedu majandusest. Ja see on oluline, et vastata Euroopa rahastuse miinimumnõuetele, sest praegune variant ei too rahastuse saamiseks piisavalt tulu,” põhjendas ta.

Igasugust juttu selle kohta, et Leedu üritaks justkui tahtlikult projekti edenemist takistada, ei võta Šliupas tõsiselt. „Ma ei saa kommenteerida seda, mis tuleb meie partneritelt. Kahju, et vahel partnerid selliselt käituvad. Meie oleme väga avatud diskussioonile, tegutseme läbipaistvalt,” kinnitas ta. „Vilniuse küsimus ei ole taksitus selleks, et jõuda õigeks ajaks esimesse rahastusvooru.”

Ühisfirma luuakse kiiresti

Kuna eilne kohtumine oli mitteametlik, ei valminud ühtki dokumenti konkreetsete otsustega, küll aga kinnitasid kõik Balti riigid kõige tähtsamat: ühisfirma tehakse nii kiiresti kui võimalik, loodetavasti juba veebruari lõpuks.

Kindel selles olla aga ei saa. Pavel Telička Euroopa Komisjonist ootab igal juhul reaalseid samme. „Mina ei ole inimene, kes näeks edasiminekut selles, mida keegi kuskil koosolekul ütleb, isegi kui ütleja on peaminister või paavst. Ma lähtun sellest, mis tegelikult toimub ja mida reaalselt tehakse. Veeruari lõpus on näha, kas koosolekul osalejad said aru, mida ma neile seal öelda tahtsin. Ma loodan, et said, aga ma ei ole veel kindel,” sõnas Telička.

Läti vastne peaminister Laimdota Straujuma rõhutas nagu ka Andrus Ansip, et iseenesest on loogiline kui Vilnius ainsa pealinnana Rail Balticu teelt välja ei jää, aga kas praegu on võimalik sellist muudatust teha, peab selguma Leedu ja Euroopa Komisjoni aruteludes.

Poola peaminister Donald Tusk rääkis pärast kohtumist Balti peaministritega peamiselt Ukraina teemal, mis on Poola jaoks praegu ilmselt põletavaim sündmus. Raudteeprojekti kohta kinnitas Tusk, et Poola on valmis tegutsema igasugustes transpordiprojektides eri valdkondades, mis on riigi huvides. Sinna alla sobivad nii Rail Baltic kui ka gaasi- ja elektriülekande projektid.

HIRM BRÜSSELIS
Leedu poliitikud ja diplomaadid kardavad Rail Balticust rääkida

Eelmisel nädalal Brüsselis sain kaks märguannet, mis eraldi võttes ehk polekski väga märgilised, aga ühe päeva jooksul kogedes tundus selgelt, et Leedu jaoks on Rail Baltic teema, millest avalikkuse ees räägitakse ainult pooltõdesid.

Esmalt selgitas eurosaadik Ivari Padar, kuidas nad oli Euroopa Parlamendi transpordikomisjoni kutsunud volinik Siim Kallase, parlamendi juhi Martin Schulzi ja kõik 27 Baltimaade saadikut. Padari ja Tunne Kelami initsiatiivi tulid kuulama kõrged euroametnikud, Kallas, Schulz ning Eesti ja Läti saadikud. Leedust polnud mitte kedagi. Kas see oli juhus? „Ma ei tea põhjuseid, aga leedulaste mitteosalemine torkas silma. Ma ei tahaks ka selle üle spekuleerida,” tõdes Padar.

Sama ootamatu lõpuga oli sissejuhatav osa vestlusest Raimundas Karoblisega, Leedu suursaadikuga Euroopa Liidu juures. Püüdsin enne pikemat usutlust küsida taustana saadiku seisukoha Rail Balticu ja Leedu omavahelistest suhetest, telgitagustest ja tegelikest perspektiividest. „Küsige pealinnast! Küsige Vilniusest!” kõlas diplomaadi järsk vastus. Suursaadikul puudus igasugune huvi rääkida Euroopa Liidu suurest transpordiettevõtmisest. Urmo Soonvald

Kas ja miks leedukad Rail Balticuga venitavad?

Eesti poliitikud, aga ka mitu Leedu ajakirjanikku ja avaliku elu tegelast on viimastel nädalatel mõista andnud, et Leedu valitsus venitab Rail Balticuga meelega ning Vilniuse küsimus on osa sellest. Leedu valitsus leiab aga, et on normaalne, et trass kolme riigi pealinnu ühendaks.

Leedukate endi seas tekitab aga teema vastakaid emotsioone. Leedu Swedbanki peaökonomisti Nerijus Mačiulise sõnul on tee Vilniusest läbi viimine majanduslikult mõttetu. „Poolasse või Saksamaale sõita on Kaunase kaudu palju lihtsam. Vilnius ja Kaunas on juba praegu hästi ühendatud ja tegu oleks lihtsalt paralleelraudtee ehitamisega. Ka on osa majandusteadlasi projekti küsimuses väga kriitilised, sest siiani ei ole Vilniuse küsimuses ühtki kulutasuvusanalüüsi, mis lubaks normaalselt arutleda, kumba linna peaks trass läbima. Ja mis veel huvitavam, kui ei ole kulutasuvusanalüüsi ega kindlaid fakte ja andmeid. Kuidas saab siis keegi (Leedu valitsus – toim) kindlalt öelda, et Rail Baltic peaks Vilniust läbima? Paneb mõtlema või mis?” rääkis Mačiulis eile.

Peale Vilniuse küsimuse spekuleeritakse ka selle üle, kas leedukad üldse Rail Balticut tahavadki. Ühe põhjusena näevad analüütikud Venemaaga tihedaid suhteid hoidva Leedu Raudtee ja Leedu ärimeeste huvi arendada hoopis ida-lääne suunda, sest just seal liigub suur osa kaupu. Kuna transiidiäris on kasumivõti just kaupade mahalaadimisel – seda tuleb teha, sest Venemaa raudtee laius on teine kui Euroopas –, kardavad leedukad, et Peterburi ja Helsingi läheduse tõttu hakkab see põhja-lõuna suunal toimuma just Eestis. Seetõttu põhja-lõuna suunalises kaubaveos suuri pudrumägesid ei nähta.

Vilniuse Gediminase tehnikaülikooli transpordi ja logistika osakonna professori Algirdas Šakalyse sõnul on aga kaks raudteed teineteist täiendavad ja jutt üksnes ida suuna arendamisest ei päde.

„Ma ei oska ka siin ühtegi Vene lobisti nimetada. Leedukad tahavad Euroopaga normaalset ühendust. Seetõttu on vajalik ka Vilniuse ühendamine. Ma ei saa aru, miks on vaja nüüd sellepärast rahvusvaheliselt nugadele minna,” ütles ta.

Riin Aljas