Riigieksamite äsjavalminud statistika näitas taas nn eliitkoolide kõrget taset, kuid põhimõttelisi muudatusi eksamisoorituste tasemes toimunud pole.
Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (REKK) eesti keele peaspetsialisti Märt Hennoste sõnul on loomulik, kui Tallinna inglise kolledÏi kirjandihinde keskmine on üle 90 punkti. “Mõelda tuleb rohkem sellele, et viimase nelja-viie aasta jooksul pole keskmistes eksamitulemustes midagi muutunud,” lausus Hennoste.
Enamiku koolide keskmine punktisumma on seal, kus lõppevad tugevamate koolide nõrgemate õpilaste tulemused ehk 60 punkti juures. “Esimesed kümme kooli on aasta-aastalt samad: kord Hugo Treffneri kool esimene, kord inglise kolledÏ või prantsuse lütseum, keskenduda tuleks hoopis teisele ja kolmandale kümnele,” ütles peaspetsialist. “Ja oluline on vaadata, mis koolid jäävad pingeridade lõppu – need ei ole sugugi ainult täiskasvanute õhtukoolid, vaid tavalised päevakoolid,” lausus ta.
Keskmine on tähtsam kui tipud
Hennoste hinnangul näitaks Eesti hariduse head taset võimalikult kõrge keskmine tulemus, mitte üksikud tipud. Näiteks Jõgeva- või Hiiumaa keskmised tulemused kõiguvad enamikus eksamites kuuenda kümne sees.
Loomulikult on pea igas maakonnas erandeid, nagu Lääne-Virumaal Vinni-Pajusti gümnaasium, kus näiteks ajaloos on keskmiseks 85 punkti ja kirjandis 82 punkti. Üks väga hea õpetaja võib väiksemas koolis suuta oma kooli ühes aines vähemalt maakonnas pingerea tippu tõsta, kuid kooli üldist taset see ei tõsta.
REKK-i statistiku-analüütiku Antti Teepere sõnul on oluline, kui keerulisi eksameid valitakse koolis teiseks ja kolmandaks riigieksamiks. “Kui paljud valivad kas matemaatika või füüsika?” küsis matemaatikaõpetajast statistik.
