Eesti mägralinnad kanti kaardile

Kõige rohkem linnakuid on mägrad rajanud Põlvamaale, vähim leiab neid Läänemaalt.

Mägrad on meie metsades tuntud loomadena, kes uuristavad endale elukohaks maa sisse keerulisi urusüsteeme ehk linnakuid. Seni polnud kellelgi aimu, kui palju või kus Eestis linnakuid leida võib, kuid tänu esimese omataolise tervikliku ülevaate koostamisele sai pilt selgemaks.

Viimastel aastatel järk-järgult üle kogu Mandri-Eesti tehtud uuringutega leiti eeskätt vanadest segametsadest ühtekokku 367 enamasti liivasesse pinnasesse uuristatud mägralinnakut. Tartu- ja Põlvamaal mägralinnakuid otsinud loodusemees Remek Meel hindas, et tegelikkuses võib linnakuid olla umbes viiendiku võrra rohkemgi. „Osas jahipiirkondades on mägrajahitraditsioon välja surnud, mistõttu oli kohati ka raskusi linnakute leidmisega,” selgitas Meel.

Uuringust selgus, et kõige tihedamalt on mägralinnakuid täis pikitud Põlvamaa ja kõige vähem on neid Läänemaal.

Kõige suuremaks mägralinnakuks osutus üks Raplamaalt leitud urusüsteem, millel oli lausa 89 uruava. „Kirjandusest leiab viiteid, et kunagi võis meie metsades kohata ka paarisaja uruavaga mägralinnakuid, kuid selliseid nüüd enam ei leitud,” lisas Meel.