Eesti märgile uus elu sisse
Eesti märk “Welcome to Estonia” on tolmukorrast puhtaks pühitud ning pärast 2003. aastal kolletama jätmist on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) asunud seda uuendama ning rakendama.
“Sügisel tegime paar ümarlauda, et uurida, kas ühine turunduskontseptsioon on vajalik ning kas sellega edasi tegelda,” ütles EAS-i turundus- ja kommunikatsiooniüksuse direktor Erki Peegel. “Leiti, et teemale tuleb värske pilguga vaadata ning EAS-i nõukogu andis seejärel selleks aastaks pool miljonit krooni, et Estonia brändi edasi arendada,” ütles Peegel.
Peegli sõnul ei käi praegustel aruteludel, mis on viimasel kuul oluliselt elavnenud, jutt märgist, vaid tunnuslausetest ja -lugudest, mida oleks hea ka üksikisikul välismaal Eesti kohta kõnelda. Sügiseks peaks EAS-is uued ideed küpseks saama.
Peegel ei välistanud, et võidakse jõuda ka märgi muutmiseni, kuid see ei ole peaeesmärk. “Teine põhjus Eesti turundamisega märkide kaudu edasi tegeleda on see, et Euroopa Liidust on sügisel tulemas senisest suuremad summad turismiturunduse rakendamiseks,” lisas ta.
Teavitustöö oli puudulik
“Möödunud aastal oli see summa 30 miljonit krooni, kuid sügisest võib see kasvada juba 65 miljoni kroonini,” selgitas Peegel. “Esmakordselt tekib võimalus juba kuus-seitse aastat tagasi loodud brändi ellu rakendada, kuid see vajab kindlasti ülevaatamist ja täiendamist.”
Suhtekorraldusfirma Hill & Knowlton Eesti juhi Daniel Vaariku sõnul peavad riigid oma näo kujundamisega tegelema. “Brändi loomine on üks vahend, kuidas enda kohta sõnumeid rääkida. On välispoliitika, kultuur, kirjandus, aga selle kõrvale on meie kohta vaja ka teistsugust infot ja materjale,” ütles Vaarik.
Peegli sõnul võiks Eestist arendada põhjamaade finantskeskuse ja tutvustada meid nii maailmale. “Loomulikult kogu e-temaatika: e-valitsus, e-valimised, Skype, ID-kaart. Ütleme, et Eesti on puhta loodusega maa, kuid peame oskama seda teadet ka mõistetavalt edasi anda,” lausus Peegel.
Vaariku sõnul ei tasuks “Welcome to Estoniat” üle parda heita. “Üks reegel on see, et kui märk kohe meeldib, siis on see liiga tavaline. Selle kriteeriumi täitis “Welcome” hästi: märk üllatas ja seda ei võetud kohe omaks,” ütles ta. “Paraku me ei saagi teada, kas märk oli hea või halb, sest selle arendamine jäi pooleli. Aasta või poolteist seda kasutati ja Welcome-märgiga särgid olid populaarsed.”
Turismifirmade liidu juhatuse esimees Sven Lõokene kinnitas, et riigile kujundi loomine on väga vajalik tegevus. ““Welcome’i” teavitustöö oli puudulik ja bränd ise ka ei sobinud ühtemoodi kasutamiseks USA-s, Jaapanis või Saksamaal,” ütles Lõokene. “Aga see oli igal juhul parem kui mitte midagi.”
Tootemargi edasiarendamisel peab mõtlema eri lähenemisnurkadele eri maades, kus Eestit tutvustada tahetakse, arvas Lõokene. Ta tõi näiteks Soome lennukompanii Finnairi, mille Hiina lendavad lennukid on jõuluvanadega ning Jaapani-reise tegevad lennukid muumidega. “Meil sobib mõnel turul Tallinna vanalinn, mõnel pool müüt esimesest jõulukuusest Tallinnas,” tõi ta näiteks.
Lõokene ütles, et riigi märk ja märgi sümboolika on ikkagi selleks, et meid tohutus riikide hulgas selgelt ja arusaadavalt eristada. “Kui suudame luua head sümbolid, head edulood, tõstame ka siia tulevate turistide hulka,” ütles Lõokene.
Ta lisas, et meid külastanud turistid hindavad Eestit ootustest kõrgemalt. “Nende räägitud lood oma kodumaal toovad aga uusi turiste,” ütles ta.
Welcome to Estonia
Eesti tuntuks!
Projekti saatus
•• Projekt “Eesti tuntuks!” kestis aastail 2001 – 2002. Projekt sisaldas uuringuid ja lõpuks valmis ka sõnum “Welcome to Estonia”. Messidel ja mujal esitamiseks valmisid fotopangad ja filmilõigud.
•• 2003. aasta eelarvest Siim Kallase ja Edgar Savisaare valitsus enam projektile raha ei andnud. “Welcome to Estonia”, mida oli Eurovisioonil Tallinnas tutvustatud ning millise kirjaga särke senini edukalt välismaalastele müüakse, jäi poolele teele seisma.
•• Projektile kulus 13 miljonit krooni, kuid selle edasiarenduse ja rakendamise hinnaks oli arvestatud kokku 60–70 miljonit krooni.
