Eesti moosi- ja kartulivaru sai kirja
Pea igas kodus on olemas päts leiba, veidi suhkrut, jahu, võid või toiduõli ja tangaineid. Kui sellele lisada iga inimese kohta keskmiselt 37 kilo kartulit ja kümnete kilode kaupa muid toiduaineid, peaks keskmine Eesti elanik toitu juurde hankimata vastu pidama vähemalt nädala.
Need teadmised pärinevad äsja valminud uuringust, mille tellijaks on põllumajandusministeerium. Ministeeriumi selgitusel oli uuring vajalik, et teada, mis peitub rahva külmkappides, sahvrites ja keldrites – selle põhjal teab riik, kui kaua elanikkond kriisi-, häda- või eriolukorras varutud söögikraamiga toime tuleb.
Küsitlus viidi läbi selle aasta septembris, sellele vastas 1534 peret või leibkonda üle Eesti. Uuring kajastab inimeste endi hinnanguid, küsitlejad kartulikilosid ega kanamune üle lugemas ei käinud.
Uuringu järgi on sahvrites kokku 99 000 tonni toiduaineid, mis teeb ühe inimese kohta keskmiselt ligi 74 kilo. Sellele lisandub 12 miljonit liitrit vedelikke (peamiselt moosid, kompotid ja mahlad) ehk keskmiselt ligi üheksa liitrit inimese kohta.
Ühtlasi on nüüd ka teaduslikult tõestatud, et rahva toiduvarud moodustuvad peamiselt poeskäimise tulemusel. Vaid viiendik tarbitavatest toiduainetest on ise kasvatatud või näiteks metsast korjatud. Kui Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Eesti elanikest saab toitu juurde ostmata mõned päevad hakkama kümnest inimesest üheksa, siis Tallinnas, Põhja- ja Kirde-Eestis vaid seitse-kaheksa.
Keskmine Eesti elanik ostab toitu endale koju üheks-kaheks päevaks (42% leibkondadest) või kolmeks-neljaks päevaks (38%). Kauemaks kui viieks päevaks toidu etteostmine on harv nähtus ja seda teevad vaid maapiirkondade inimesed, kellest pood jääb kaugele.
Sellegipoolest on 85 protsendil elanikest kodus vähemalt mingi toiduvaru olemas. Kapist leiab näiteks mõne paki makarone, külmikust mõne konservi või keldrist mõne kilo kartuleid. Enamasti kogutakse toiduaineid mugavusest, võimalikule kriisile mõtlevad vähesed. Üsna pragmaatiline on toiduainete varumine ka põhjendusel, et kui külalised tulevad, on hea midagi kapist võtta.
Tugev poesõltuvus
Need, kes toitu koju varuks ei osta, põhjendasid neid küsitlenud konjunktuuriinstituudi uurijatele, et see läheb halvaks ja pealegi on pood lähedal. Linnainimesed kurtsid ka selle üle, et neil pole keldrit ega sahvrit, kus kartuleid-kaalikaid ja moose hoida.
„Uuringu tulemustele toetudes võib järeldada, et elanikkond saaks ilma riigipoolse abita hakkama keskmiselt kolm kuni seitse päeva. Kindlasti tuleb arvestada, et toiduvarude soetamine on veidi madalam Põhja- ja Kirde-Eestis ning haavatavamad on linnakorterites elavad inimesed,” tõdes põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja asetäitja kohusetäitja Hindrek Riikoja.
Kuna eri-, häda- või sõjaolukord võib kesta aga nädalaid ja kuid, peaks riik valmis olema pikemaks kriisiks. Nüüd on põllumajandusministeeriumil siis aimu, kui palju ja milliseid toiduaineid rahva raha eest varuks osta.
„Pikema säilivusajaga konserve, kuivatatud kaunvilju, purgi- ja pakisuppe ja teisi purgitoite, mida hädaolukorras kasutada, ei olnud mitte igas kodus,” sedastab uuringu kokkuvõte. Toitu eelistatakse valmistada värsketest või külmutatud toiduainetest ja seetõttu leidus kaunvilju, pakisuppe või pajaroogi ja kalakonserve veidi enam kui kolmandikus peredest (38%), lihakonserve igas kolmandas peres (33%), purgisuppe ja näkileibu või kuivikuid igas viiendas (22% ja 18%), halvaad ja valmis purgitoite ühes peres kümnest (vastavalt 8% ja 7%).
Kas need, kes toitu koju ei varu, väites, et pood on igapäevaseks külastuseks piisavalt lähedal, jäävad hädaolukorras nälga või saavad nad ka riigi abile loota? Riikoja sõnul on riigil olemas tegevusvaru ehk piiratud koguses toiduvaru, kuid ta lisas, et selle kasutuselevõtuks on vaja aega ja nii kaua peab oma toidumoonaga hakkama saama.
Milleks me peame valmis olema?
•• Koduseid toiduvarusid uurinud konjunktuuriinstituudi sotsioloog Lia Lepane ütles, et talle tuli suurima üllatusena see, et vee peale, mida toiduvalmistamiseks vaja läheb, ei ole mõeldud.
•• Uuringu järgi saab kaheksa inimest kümnest oma igapäevase joogivee tsentraalsest veevärgist. Elektri puudumise ja veetorustiku rikete korral jätkuks inimeste endi arvates neil vett kodus päevaks-kaheks.
•• Kuid milleks üldse valmis peaks olema? Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Lauri Lugna loetles, et lumetormid, tormid ja rannikualadel ka näiteks üleujutused võivad mõne piirkonna pikaks ajaks elektrita jätta, elektri puudumine võib aga omakorda tekitada olukorra, et inimesed ei saa joogivee- ja toiduvarusid täiendada.
•• Ühtset käitumisjuhist, mitu pakki tikke, soola või tangaineid igaühel kodus olema peaks, Eestis pole. Soovitusi, kuidas hädaolukorras toimida, leiab aga päästeameti veebilehelt nõuannete rubriigist.
