Eesti muuseumide aarded on uurimata

Varasalvedes olevad haruldased esemed jäävad tutvustamata, sest neid ei jõuta ressursipuuduse tõttu läbi töötada.

Eesti Päevaleht kirjutas eile okupatsioonide muuseumis näitusel olevatest haruldastest kasetohukirjadest. Hoolimata sellest, et muuseumil on endalgi hoiul üle paarikümne kirja, saab näitusel uurida hoopis Läti tohukirjade jutustatud lugusid. Eesti oma haruldused jäävad tihti uurimata ja näitamata sellepärast, et mahukaid kogusid ei jõuta ressursipuuduse tõttu läbi töötada.

Kasetohukirjade kogusse kuulub näiteks Nõukogude vangilaagrist tulnud tindiga kirjutatud kiri palvega vangistatu süüdistus läbi vaadata. Uurimist ootavad ka kirjanik Rudolf Alleri ülestähendused, milles olid teoste ideed. Kokku on okupatsioonide muuseumis arvel ligi 40 000 eset.

Uurimiseks pole piisavalt tööjõudu, nentis muuseumi direktor Kadri Viires. „Esemed on küll arvel, aga neid läbi uurida ei jõua,” ütles ta. Kuna jõudu on vähe, valitakse uurimisobjektid selle järgi, mis teema parasjagu fookuses on. Ülejäänud jäävad ootama, millal teema fookusesse satub või juhuslikult esile kerkib. Kõnealustele haruldastele tohukirjadele juhtis tähelepanu just lätlaste näitus. „Vaatasime siis enda kogudest, et meil on ka hea ports neid esemeid,” selgitas Viires.

Näitamiseks pole ruumi

Ka Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teadur-kuraator Piret Õunapuu kinnitas, et esemetest, mida inimestele näidata, puudust pole. ERM-is on eksponeeritud vaid kaks protsenti kogust. „Ideid on rohkem kui tööjõudu või ressurssi. Eriti praegu on ressurss piiratud,” ütles Õunapuu. ERM-i kogudes peituvad esemed jäävad tema sõnul avalikkuse eest suuresti varjatuks just ruumipuudusel. Selle peaks lahendama uus maja, mida ootavad pikisilmi ka arheoloogid.