Prantsusmaal Strasbourgis paiknema hakkavat Schengeni infosüsteemi nimetavad eksperdid peamiseks kompensatsioonimehhanismiks, mis peaks heastama selle, et ühtse viisaruumi kehtima hakates väheneb kaudselt iga riigi sisejulgeolek. Süsteemi valmimise eest vastutab Euroopa Komisjon, lisaks peab iga riik looma omaenda rahvusliku infosüsteemi.

Esialgu pidi Eesti Schengeni viisaruumiga liituma järgmise aasta oktoobris, aga praeguste prognooside kohaselt võiks passikontroll eestlaste jaoks euroliidus kaduda 2008. aasta märtsis.

“Komisjon hetkel konsulteerib liikmesriikide ja nõukoguga. Milline uus ajakava täpsemalt olema saab, seda me veel täna ei tea,” lisas Ruuda. Tema sõnul on takistused üpris praktilist laadi. “Seal on probleeme ehitusega ja kliimaseadmega,” lisas Ruuda.

Samas aga jätkab Eesti Schengeniga liitumise ettevalmistusi samamoodi nagu siiani. “Meie oma ettevalmistuses veel ühtegi korrektiive ei tee. Juuli keskpaigaks peaks olema täpsemalt selge, milline võib olla edasine ajakava ,” ütles siseministeeriumi nõunik Piret Lilleväli.

Hoop Euroopa Liidu mainele

•• Schengeni viisaruumiga ühinemise edasilükkumise praktilist tähtsust eestlaste jaoks võib pidada kaunis väikeseks, sest ka täna on reisimine euroliidu riikides küllaltki vähe aega nõudev.

•• “Inimese jaoks ei tähenda liitumise edasi lükkumine suurt midagi, sest täna läheb lennujaamas ju ID-kaardi ette näitamisega niigi umbes 30 sekundit,” kommenteeris üks ekspert.

•• “Kuid pärast eurotsooniga liitumise edasilükkumist on tegu lihtsalt järjekordse ebameeldiva hoobiga Euroopa Liidu mainele.”

•• Schengeni viisaruumiga on

tänaseks ühinenud 13 Euroopa Liidu liikmesriiki, lisaks ka Island ja Norra.