Eesti päästekopterid on juba poolteist nädalat lennuvõimetud
Alles eelmisel nädalal kinnitas siseminister Ken-Marti Vaher hiljutise Norra tragöödia valguses (abi hilines, sest kõik kopteripiloodid olid korraga puhkusel), et Eesti kopterite valmisolek on maksimaalne, mis praeguste ressursside juures võimalik. Vaid mõni päev hiljem tuli avalikuks, et kriisi korral pole praegu võimalik kasutada ühtegi ligi 14 miljonit eurot maksnud Agusta Westland AW 139 päästekopterist kõik kolm on korraga hoolduses.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort tunnistas, et kolm kopterit ei ole Eestile piisav, et tagada ööpäevaringne kopterite väljalennu valmidus. Politsei- ja piirivalveameti lennusalga koptereid kasutatakse nii igapäevaseks piiri valvamiseks kui ka päästetöödeks, meditsiinilendudeks ja politseioperatsioonideks. Ühega neist lendasid politseiuurijad mais ka Võmmorski tulistamispaika.
„Kuna kopterid peavad teatud regulaarsusega käima hoolduses ning rikke korral tootjalt vajaliku varuosa tellimisel on sageli pikad järjekorrad, ei saa välistada olukordi, et kolm kopterit on korraga hoolduses või remondis – seda on ka varem juhtunud,” nentis Koort.
Praegu on üks kopteritest Belgias korralisel hooldusel, kust naaseb septembris. „Teised kaks kopterit ootavad varuosi, üks neist on seisnud alates 8. juulist, teine alates 23. juulist,” ütles Koort. Selleks, et vähemalt üks kopteritest saaks kiirelt korda, laenatakse ühel kopteril katki olev osa praegu Belgias asuvalt kopterilt. Varuosa peaks Koorti kinnitusel peagi kohale jõudma ja seega peaks päeva-paari pärast üks kopteritest taas stardivalmis olema.
Peamiselt haiglalennud
Kõige enam kasutatakse koptereid meditsiinilendudeks. Sel aastal on Põhja-Eesti regionaalhaigla kasutanud patsientide vedamiseks lennutransporti 57 korda, neist päästekopterit 44 korral. Võrdluseks – kogu eelmisel aastal vajati kopteri abi 66 korral. Reanimobiiliosakonna juhataja doktor Arkadi Popovi hinnangul kasvab järgmisel aastal meditsiiniliste lennutransportide arv veelgi.
Popov rääkis, et kui kopterid on rivist väljas, on lennuväljaga saartel käidud ka piirivalve lennusalga lennukiga. Samuti on kasutatud väiksemat kolme istekohaga kopterit ning lisaks on alati alternatiiviks veetransport: kas parvlaeva ja reanimobiilautoga või ka päästekaatri või hõljukiga. Koort lisas, et erakorralise sündmuse puhul on võimalik paluda ka naaberriikide abi.
Tartu ülikooli kliinikumi ülemarsti Margus Ulsti sõnul on kõige tüüpilisemaks kopteritransporti vajavaks patsiendiks ägeda südameinfarkti või amputeeritud jäsemega saareelanik. Kopteri puudumisel pikeneb transpordiks kuluv aeg ja ravitulemused võivad kannatada, kuid midagi pole teha, nentis ta.
Popovi kinnitusel pole siiski olnud veel ühtegi juhust, et inimese elu ja tervis oleks päästekopteri lennuvõimetuse tõttu ohtu sattunud. „Regionaalhaiglal on väga hea koostöö piirivalve lennusalga kopteri meeskonnaga ja info, et kopterid on remondis või hoolduses, jõuab alati meieni operatiivselt,” sõnas ta.
Viimati oli sarnane olukord mullu novembris, kui piirivalvel oli veel kaks kopterit, mis olid korraga hoolduses ja lennusalgal polnud võimalik raskelt haiget patsienti Kuressaarest mandrile tuua.
Esimese kolmest Agusta Westlandi kopterist sai piirivalve kätte 2007. aastal, teise 2008. aastal ja kolmas võeti kasutusele selle aasta veebruaris.
Ka kaitsevägi ei saa sageli aidata
Kaitseväe kasutuses on neli Robinson R-44 tüüpi neljakohalist kopterit, millest kaks on praegu hoolduses ja teised kaks stardivalmis.
Kaitseväe õhuväe staabi ülema kolonelleitnant Jaak Tarieni kinnitusel saab politsei ja päästeamet vajadusel nende kopterite abi kasutada, kuid eelkõige on väike ja kerge Robinson mõeldud vaatluslendudeks.
„Lamavat haiget koos meedikutega sellega transportida ei saa – inimene peab olema istuvas asendis, samuti puudub Robinsonil vintsimisvõimekus – helikopter peab kindlasti maanduma,” lausus Tarien.
