Siim Kallas Foto: Vallo Kruuser

„Loll öelda, et ei mäleta sadat miljonit dollarit, aga mulle tõesti ei meenu midagi,” nentis mereteadlane ja endine poliitik Ants Erm vastuseks küsimusele, kuivõrd ta mäletab Eesti Panga 20 aastat tagasi antud hiigelgarantiid. Nagu selgub, teadsid aastatel 1994–1995 keskpanga presidendi Siim Kallase planeeritud investeerimisskeemist siiski ainult väga hoolikalt valitud isikud. Nõukogu liikmed, teiste seas Erm, jäid sellest ringist välja.

Teoreetiliselt võinuks Erm nii suurtest investeerimisplaanidest teadlik olla, aga teisalt ei olnud Eesti Panga seaduse järgi presidendil otsest kohustust teda neist plaanidest teavitada. Ja seda, et Kallas seda toona ei teinud, võib osalt mõista, sest Ermi väitel poleks plaani sellisel kujul heaks kiidetud. Üle miljardi krooni suuruse garantii väljastamine olnuks noore riigi jaoks lihtsalt liiga suur risk, põhjendas Erm. „Liiatigi siis, kui tehingu teisteks osapoolteks on kahtlase päritoluga firmad,” lisas ta.

Tema mäletamist mööda arutati nõukogus näiteks enam-vähem samal perioodil aktuaalseks muutunud VEB fondi ja Põhja-Eesti Pangaga seotut üsna põhjalikult, kuid samasugust arutelu Kallase allkirjastatud garantiide kohta tema ei mäleta. „Nii suuri asju pidanuks ikka väga tõsiselt kaaluma, kas ja kellele ning millised on riskid,” märkis ta.

Juhi otsus teadmiseks

Erm määrati keskpanga nõukokku 1993. aasta juulis, kõrvuti praeguse presidendi Ardo Hanssoni, Heiki Kranichi, Kalev Kuke, Ilmar Pärtelpoja ja Raimund Hagelbergiga. Kaks viimati nimetatut, nagu ka toona nõukogu juhtinud Uno Mereste, on juba siit ilmast lahkunud ja seetõttu ei saa neilt võimaliku hämara tehingu kohta selgitusi küsida. Eesti Panga praegune juht Hansson tunnistas hiljuti, et garantiikirjade teemat sel perioodil nõukogus ei arutatud ning kirjades mainitud firmad on talle täiesti tundmatud.

Eesti Panga üks kogenumaid nõukogu liikmeid Mart Sõrg tunnistas Eesti Päevalehele, et talle valmistasid ilmsiks tulnud dokumendid väga suure üllatuse. „Et selliseid garantiisid tol ajal üldse välja anti, on üllatav ja ma arvan, et kui sellist skeemi üldse kasutati, oli see üks väga suur erand. Miks oleks keskpank pidanud kellelegi midagi seesugust garanteerima? Eesti Pangal oli kohustus seista Eesti raha stabiilsuse eest, kuid see ei tähenda, et seda tuleks teha nii suurte kohustuste arvel,” lausus Sõrg.

Eesti Panga eelmise nõukogu esimehe Jaan Männiku sõnutsi on nõukogu võim suhteliselt piiratud. Erinevalt äriettevõttest, kus nõukogu paneb paika juhatuse ja delegeerib talle ülesandeid, nimetab Eesti Panga juhi hoopis president. „Teiseks – ettevõttes kinnitab nõukogu kogu äriplaani, Eesti Pangas võtab nõukogu kõige selle, mida president teha tahab, üksnes teadmiseks,” lisas ta.


Asjaolud ikkagi selgitusteta

Eesti Päevaleht avalikustas esmaspäeval kirjavahetuse aastatest 1994–1995, milles panga president Siim Kallas lubas väljastada garantii hinnaga 100 miljonit USA dollarit ehk selle aja kursi järgi ligi 1,3 miljardit krooni. Kahtlusi tekitab, miks kaasati sellesse Iisraeli relvatehingu läbirääkimisteski osalenud ärimees Leonid Apananski ja mitu kummalise taustaga ettevõttet.

Eesti Panga arhiivis puuduvad garantii kohta igasugused viited. Riigiprokuratuur teatas eile Eesti Päevalehe teabenõude peale, et praegu puuduvad loos märgid, mis viitaksid võimalikule kuriteo koosseisule.